Eesti endine president Toomas Hendrik Ilves näeb ajakirjas Foreign Policy avaldatud artiklis Euroopa Liidu Venemaa-suunalise ühisrinde lagunemise ohtu Donald Trumpi USA presidendiks valimise mõjul.
Ilves näeb ELi Vene-vastase ühisrinde lagunemise ohtu (7)
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Ilves kirjutas artiklis, et eurooplased ei peaks pöörama liiga palju tähelepanu Trumpi valimiskampaania-aegsetele väljaütlemistele, peaksid hoiduma liialdustest ja ajakirjanduslikest klišeedest ja keskenduma Trumpi tulevase valitsuse välispoliitikale Euroopa suunal.
Eesti endise riigipea sõnul ei maksa muretseda Trumpi avalduste pärast NATO teemal, sest ärimagnaat ütles jõulisemalt sama, mida USA president Barack Obama ja ekskaitseminister Bob Gates on varem mõista andnud - Euroopa suurendagu kaitsekulutusi.
Murettekitavamad on Trumpi kampaaniaaegsed märkused Krimmi annekteerimise kohta, lausus Ilves. Kui Trump nõustuks Krimmi annekteerimisega, märgiks see põhimõttelist muutus Euroopa julgeolekusuhetes USA-ga, kirjutas ta Foreign Policy's ilmunud artiklis.
Sama juhtuks ka siis, kui Trump võtaks kasutusele tehingulise lähenemise suhetes Vene presidendi Vladimir Putiniga, eriti Süüria, Ukraina ja Krimmi küsimustes, märkis Ilves. Eurooplaste nägemuses ei sõlmita kokkuleppeid üle nende peade, keda need mõjutavad, reeglid on esmatähtsad ja kokkulepped loevad, leiab ta.
Eesti endise riigipea sõnul ei tule enneaegne Trumpi-paanika Venemaa küsimuses kasuks.
EL on seni suutnud hoida Ukraina, Krimmi ja sanktsioonide küsimuses habrast ühisrinnet, ehkki erinevad osapooled - näiteks Kreeka ja Itaalia - on kaua tundnud kiusatust kõrvale kalduda ja sõlmida Venemaaga kahepoolseid leppeid, kirjutas Ilves.
Endise riigipea sõnul võib USA võimalik tehinguline lähenemine Venemaaga õõnestada ELi ühisrinnet, mõjutades mõnesid liikmesmaid veel enne Ühendriikide uue valitsuse ametisseastumist Moskvaga kokkuleppeid sõlmima.
Ilvese hinnangul peitub siin oht, et üksikud riigid võivad saavutada Putini eesmärgi ELi ühisrinde lõhkumisest veel enne, kui Trump avaldab oma tegelikud kavatsused.
EL peaks üritama liikuda suurema ühtsuse poole ja võtta julgeolekuküsimustes aktiivsema rolli, ehkki see tähendab poliitilist julgust olukorras, kus parempopulistid võivad mitmes riigis praegused valitsused kukutada, kirjutas Eesti endine president Foreign Policy's.