Meenutuseks: täna süüdistuse saanud Keskerakond on korra kohtus juba süüdi jäänud

Foto: Toomas Huik

Keelatud annetuse vastuvõtmises riigiprokuratuurilt täna süüdistuse saanud Keskerakonna on kohus ühe korra juba süüdi mõistnud.

Prokuratuur süüdistab äsja riigis võimule tulnud Keskerakonda ulatusliku keelatud annetuse vastuvõtmises, mille eest näeb karistusseadustik kohtus süüdimõistmisel ette rahalise karistuse.

Juba varem on kohus Keskerakonna süüdi mõistnud juriidilise isikuna dokumendi võltsimises. Aasta eest riigikohtu süüdimõistva otsusega päädinud kohtuasi puudutas 2010. ja 2011. aasta annetuste registris kajastatud sularahaannetusi, mille Keskerakond deklareeris tagantjärele 2012. aasta kevadel.

Annetuste võltsimises mõistis kohus süüdi partei toonase peasekretäri Priit Toobali, kes võltsis otsuse kohaselt viit erakonna kassa sissetuleku orderit, mis kajastasid kokku 11 030,28 euro ulatuses sularahaannetusi, et erakond saaks kasutada teadmata päritoluga sularaha. Võltsitud orderid pidid näitama, et sularaha, mille Toobal Keskerakonna kassasse maksis, on inimestelt saadud annetus, mida erakond tohib vastu võtta.

Kuna Toobal pani võltsimise toime erakonna peasekretärina Keskerakonna huvides, jäi riigikohtu otsusega kuriteos juriidilise isikuna süüdi ka Keskerakond, kellele kohus mõistis 10 000-eurose rahalise karistuse.

Mida toob kaasa erakonna süüdimõistmine?

Riigikohtu otsuse valguses uuris parlamendi reformierakondlasest liige Igor Gräzin tänavu suvel õiguskantslerilt, kas kriminaalkorras karistatud Keskerakonna saadikud tohivad jätkata tööd riigikogus, ning sai vastuseks, et kehtiv õigus seda ei keela.

Õiguskantsler Ülle Madise märkis Gräzinile saadetud vastuses, et Eesti põhiseadus ega kehtiv õigus ei välista kriminaalkorras karistatud erakonna nimekirjast valitud riigikogu liikmete ega nende moodustatud fraktsiooni jätkamist riigikogus. Riigikogus esindatud kuuest parteist on ainsana kriminaalkorras karistatud Keskerakond.

Tema sõnul näeb põhiseadus ette, et riigikogu liikme volitused lõpevad enne tähtaega teda süüdi mõistva kohtuotsuse jõustumisel, ning sama reeglit kordab ka riigikogu liikme staatuse seadus. «Sarnast ühemõttelist normi, mis välistaks juriidilise isikuna kuriteos süüdi mõistetud erakonna osalemise riigikogu töös, Eesti õiguskord ei sisalda,» ütles ta.

Samas jätab kehtiv õigus Madise sõnul tõlgendustele avatuks selle, millisel juhul peaks kuritegu tingima erakonna sundlõpetamise. Tema sõnul keelab erakonnaseadus erakonnad, kelle eesmärgid või tegevus on suunatud Eesti põhiseadusliku korra või territoriaalse terviklikkuse vägivaldsele muutmisele või on muul viisil vastuolus kriminaalseadusega, kuid ei sisalda erinormi partei kuriteo tõttu sundlõpetamiseks.

Tsiviilseadustiku üldosa seadus näeb õiguskantsleri sõnul muu hulgas ette, et juriidiline isik lõpetatakse kohtumäärusega, kui selle eesmärk või tegevus on vastuolus seaduse, avaliku korra või heade kommetega või kui juriidiline isik ei vasta talle seadusega kehtestatud nõuetele. Kohus võib sundlõpetamise otsustada ka omal algatusel.

Kui vaadata neid kaht seadust koos, on Madise sõnul võimalik, et teatud juhtudel võib kriminaalvastutus erakonna sundlõpetamise kaasa tuua. «Siiski ei saa öelda, et igal juhul, kui erakond süüdi mõistakse, on tema tegevus erakonnaseaduse paragrahv nelja mõttes «vastuolus kriminaalseadusega»,» märkis õiguskantsler.

Tema sõnul tuleks lubamatuks pidada kindlasti sellist olukorda, kus kuritegelikkus iseloomustab erakonna tegevust läbivalt ja sisuliste sihtide poolest. «Nagu iga muu piirangu puhul, tuleb ka siin tagada proportsionaalsus. Iga rikkumine sundlõpetamist kaasa tuua ei tohiks,» leidis Madise.

Õiguskantsleri sõnul võib olukorda konkretiseerida riigikogu, sätestades, milliste kuritegude toimepanemine võib kaasa tuua erakonna sundlõpetamise. Seni pole seda aga tehtud.

Kohtu all on olnud ka Kristlikud Demokraadid

Eesti erakondadest on lisaks Keskerakonnale kohtu all olnud ka praeguseks pankrotistunud Kristlikud Demokraadid, kes jäid juriidilise isikuna erakonna majandustegevusele ja varale kehtestatud piirangute rikkumises lõplikult süüdi 2009. aasta septembris. Erakond sai toona 300 000 krooni suuruse rahalise karistuse, millest 40 000 krooni tuli parteil tasuda kohe ja ülejäänu kanda tingimisi.

Kristlikud Demokraadid rikkusid otsuse kohaselt erakonna majandustegevusele ja varale kehtestatud piiranguid, kui laenasid juhatuse liikmete kaudu 2007. aasta riigikogu valimiste kampaaniaks kolmelt eraettevõtetelt kokku 4 798 000 krooni. Seadus nägi samas ette, et erakonnale on laenu võtmine lubatud vaid krediidiasutuselt.

«Laenulepingu sõlmisid erakonna juhatuse liikmed juriidilise isiku esindajatena, tegutsedes erakonna nimel. Sõlmitud laenulepingu tulemusena ja selle alusel laekus raha erakonna arveldusarvele ning seda kasutati valimiskampaanias ja erakonna jooksvate kulutuste katteks. Seega kasutati rahalisi vahendeid vahetult erakonna põhikirjalise tegevuse otstarbeks,» märkis riigikohus otsuses.