Eesti valmistab Euroopa Liidu eesistumise ajaks ette 557 eelnõud, millest meie eesistumise ajal peaks päevakorda tõusma ilmselt 450, kirjutab Eesti eesistumise eriesindaja Euroopa Liidu juures Matti Maasikas oma blogis. Maailma meediale hakkab infot andma 75 kõneisikut.
Eesti eesistumist ette valmistav valitsuskomisjon, mis pidas teisipäeval oma 32. koosolekut, sai ülevaate 557 eesistumise ajal laualolevast eelnõust või teemast, kirjutas Maasikas.
«Sadakond 557-st ehk jõuab kas [Eestile eelnev eesistujariik] Malta lõpetada või ei jõua need meie eesistumise ajaks veel Euroopa Liidu Nõukogu laudadele. Aga 450-ga tuleb arvestada,» täpsustas Maasikas.
Nüüd algab teemalehtede valmiskirjutamine, mis tähendab teema lühisisu, arutlusfaasi ja lõpetamise võimaluse kirjeldamist ning Eesti, Euroopa Liidu institutsioonide ja teiste liikmesriikide seisukohtade väljauurimist, lisas Maasikas.
Valitsuskomisjon kinnitas ka 75 inimest, kes hakkavad Eesti eesistumise ajal Euroopa Liidus erinevates valdkondades meediaga suhtlema.
«Kõige suurem on see koormus Brüsselis, aga neid nimesid täna veel ei kinnitatud,» lisas Maasikas.
«Praegu on eesistumise ajal Eestis olevate kõneisikute nimekirjas 66 ministeeriumite ja seitse riigikogu esindajat. Enamik ministeeriumite eksperte on kas teema- või töörühmajuhid eesistumise ajal,» täpsustas eesistumise kommunikatsioonijuht Tiina Urm kolmapäeval BNS-ile.
«Tegelikult vaatame järgmise poolaasta jooksul üle veel nii Eesti kui ka Brüsseli kõneisikute ringi ning loomulikult valmistame nad vastavalt vajadusele meediasuhtluseks ette. Seega kõneisikute nimekirjad veel täpsustuvad,» lisas Urm.
Eesistumise kommunikatsioonijuht viitas, et eesistumine toob Eestile erakordselt suure rahvusvahelise meedia ja avalikkuse tähelepanu. Nii olevat Lätis käinud eesistumise poolaastal umbes tuhat ajakirjanikku 40 riigist.
«Mõistetavalt ootavad nii Eesti kui ka välisriikide ajakirjanikud eesistumise ajal eelkõige vastuseid Eesti peaministrilt ja teistelt valitsusliikmetelt,» tunnistas Urm.
«Brüsselis pöördub rahvusvaheline meediakorpus tavaliselt eesistujariigi alalise esinduse poole, kus saadikud avavad ja kommenteerivad nii arutlusel olevaid teemasid kui ka päevapoliitikat. Seejuures on väga oluline meeles pidada, et Eesti kui eesistujariigi kõneisikutel tuleb rääkida kõigi liikmesriikide nimel, olla aus vahendaja. Ning kõik Eestiski toimuv on kõrgendatud välismeedia pilgu all,» rõhutas Urm.
Eesti juhib Euroopa Liidu Nõukogu tööd 2017. aasta teises pooles.