Edgar Savisaar teatas kolmapäeva õhtul Facebookis, et Postimehes ja mujal meedias ilmunud süüdistusmaterjalid näitavad, et prokuratuuril pole tõsiseltvõetavaid tõendeid. «Ärge tulge kirvega kurge püüdma,» manitseb Savisaar.
Savisaar: Postimehes seni avaldatu näitab, kui hambutud on prokuratuuri tõendid (21)
7. detsember 2016, 19:25
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Postimees avaldab Savisaare kommentaari muutmata kujul:
«Mõtlesin värskest Postimehest ja tundsin heameelt. Postimehele oli lahkeks kasutamiseks ja levitamiseks antud meie salapolitsei lindistused minu kodus ja avalikes kohtades. Naljakas oli kuulata, kuidas erinevad meediakanalid otsisid olematut lekitajat justkui nad ise ei teaks, kust need lindid pärinevad. Keerutavad nagu kassid ümber palava pudru.
Aga nüüd nendest lindistustest lähemalt.
Üks lugu oli sellest, kuidas ma kohtusin ühe inimesega «Meritoni» «numbritoas». Tegelikult ei olnud see mingi «numbrituba», vaid «Meritoni» presidendisviit, kus ma olen läbi aegade lõunat või õhtut söönud kümnete inimestega kuni Mart Laarini välja. Ainult ma ei saanud aru, mis selles lindistuses oli korruptiivset, kuigi mõni Postimehe lugeja võis seda muidugi nautida?
Teine lugu oli kohtumisest ehituseettevõtja Aivar Tuulbergiga. Ainult sealt ei leia kasvõi tikutulega ühtegi fakti raha andmisest mulle kellegi poolt. Seal on ainult uurijate ja prokuröride soovunelmad. Kohtunik õnneks lähtub tõendidest ja nende tegelikust sisust. Kui oleks olnud mingisugunegi tõend Tuulbergi või minu kriminaalsusest, siis kas te tõesti usute, et seda poleks lagedale toodud?
Lindistatud on ka kohtumine Villu Reiljaniga, kus viimane pakkus just kui «meelehead». Kui protokolli lõpuni loete, siis näete minu viisakat keeldumist igasugustest pakkumistest ja «tänudest».
Jutt on ka minu sõidust koos Siret Kotkaga Hispaaniasse, mille väidetavalt maksis kinni Aleksander Kofkin. Aga juba eelmise aasta septembris trükkis Eesti päevaleht dokumendid selle kohta, et tegelikult tasus sõidu eest Siret Kotka ise.
Nüüd jääb veel küsida, miks ma selle kirjutise üle headmeelt tundsin? Noh muidugi oli see «heameel» ajakirjanduslik liialdus. Aga see tõestab ka, kui vähe on prokuröridel tõsiselt võetavaid tõendeid, millega välja tulla. Moraal: ärge tulge kirvega kurge püüdma!
Peaks kokku arvutama, kui palju võitis Postimees ja tema äripartnerid selle loo pealt reklaamiraha? Korruptiivseks tuleks lugeda Postimehe koostöö salapolitseiga.
Miks see lugu just nüüd ilmus? Kohtuni on veel aega. Järsku ununeb inimestel ära? Panin tähele, et mingi küsitluse põhjal olen ma jälle kõike mõjukamate poliitikute hulka arvatud. Kas jälle käib reitingu allasurumine?»