Harju maakohus tunnistas viis meest süüdi altkäemaksu võtmises, selle vahendamises ning ametialases võltsimises.
Kohus karistas altkäemaksu võtnud tehnoülevaatajaid
/nginx/o/2013/06/13/1827736t1hca5d.jpg)
12. detsember 2016, 15:05
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Nimelt oli riigiprokuratuur varem kohtu ette saanud viis meest, keda süüdistati altkäemaksu võtmises, selle vahendamises ning ametialases võltsimises. Harju Maakohus tutvus kahe kriminaalasja kohtueelse menetluse käigus kogutud materjalidega ning tunnistas mehed kokkuleppemenetluses kuritegude toimepanemises süüdi, teatas riigiprokuratuuri pressiesindaja.
Esimeses asjas kuulutas kohus otsuse välja 9. novembril ning teises kuu aega hiljem, 9. detsembril. Kohus määras süüdistatavatele karistuseks rahalise karistuse, tingimisi vangistuse ning lisakaristusena mootorsõidukite ja nende haagiste tehnoülevaatajana tegutsemise keelu kaheks aastaks.
Raha andis vähemalt 24 klienti
Süüdistuse kohaselt võtsid Tallinnas Kadaka teel ja Peterburi teel asuvates tehnoülevaatuspunktides töötanud Vambo Vainu (sünd. 1956), Valeri Mihaljov (sünd. 1956), Jüri Helde (sünd. 1957) ja Gunnar Orula (sünd. 1957) korduvalt altkäemaksu, Marko Reinumäe (1974) sai süüdistuse altkäemaksu vahendamises.
Vastutasuna võltsiti sõidukite tehnoseisundit kajastavat dokumentatsiooni märkides sõiduki tehniliselt korrasolevaks. Kriminaalasja kohtueelse menetluse käigus kogutud tõendid kinnitasid, et dokumentide vormistamine toimus ilma sõidukite tehnoseisundi nõuetekohase kontrollita.
«Kohtueelses menetluses selgitati välja ka altkäemaksu andjad – kokku 24 inimest. Nad on üle kuulatud ning nende suhtes on lõpetatud menetlus oportuniteedi põhimõttel ehk neile on määratud rahaline kohustus või üldkasulik töö,» sõnas kohtueelset menetlust juhtinud ja kohtus riiklikku süüdistust esindanud juhtiv riigiprokurör Steven-Hristo Evestus.
Tema sõnul näitab kuritegude mastaapsust kasvõi see fakt, et taolisi juhtumeid on tuvastatud üle Eesti – Tartus tunnistas kohus selle aasta suvel kaks inimest süüdi, Pärnus on esitatud neljale mehele süüdistus ning järgmise aasta kevadel algab kohtumenetlus, Ida-Virumaa asi asub hetkeseisuga prokuratuuris.
«See näitab ilmekalt, et meie teedel võisid massiliselt liikuda nõuetele mittevastavas tehnoseisundis sõidukid, mis ühel hetkel võisid olla ohtlikud nii sõiduki kasutajatele kui ka teistele liiklejatele,» kommenteeris prokurör.
Rikkis sõiduk on liikluses ohtlik
Keskkriminaalpolitsei korruptsioonikuritegude büroo juht Mati Ombler selgitas, et tehnoülevaatuspunktide juhtidel ootab ees väga suur ja oluline töö ettevõtte edasise ausa töökultuuri juurutamisel.
«Edastasime kriminaalmenetlustega tuvastatud riskid ning ettepanekud ohtude ärahoidmiseks Eesti Tehnoülevaatajate Liidule. Loodan, et neid arvestatakse ning ettevõtjad teevad endast kõik sõltuva, et kellelgi ei teki võimalust ega ka tahtmist raha eest mittekorras autosid ülevaatusest läbi aidata,» sõnas ta.
Ombleri sõnul on aga tehingul kaks osapoolt, mistõttu tuleb igal inimesel enne altkäemaksu pakkumist hoolega mõelda tagajärgedele. «Kui mõelda neile ohtudele, mis rikkis sõiduk võib liikluses endaga kaasa tuua, ja järgneda võivale menetlusele ning karistusele, siis arvan, et ükski autoomanik tegelikult neid tagajärgi ei soovi,» ütles Ombler.
Need inimesed, kes tasu eest ülevaatusest läbi pääsesid, peavad nüüd oma sõiduki nõuetekohasele tehnoülevaatusele viima. Kriminaalasja kohtueelset menetlust viis läbi keskkriminaalpolitsei korruptsioonikuritegude büroo.