/nginx/o/2011/02/18/518785t1h12a3.jpg)
Eesti Liikluskindlustuse Fondi (LKF) analüütik Meelis Arumägi märkis, et viie viimase aasta võrdluses torkab mullune aasta silma liiklusõnnetuste sõltuvusega äärmuslikest ilmaoludest.
Mullused ilmaolud tõid liiklusõnnetustesse üllatavad kontrastid
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Liiklusõnnetuste arv kasvas mullu aasta varasemaga võrreldes pea viiendiku võrra, mida võib Arumäe sõnul panna raskete talviste ilmaolude süüks.
Viimase viie aasta lõikes oli kolm kõige suurema liiklusõnnetuste arvuga kuud just mullu – need olid jaanuar (3400 avariid), veebruar (3800 avariid) ja detsember (4600 avariid).
Aga möödunud aastasse jäid ka kõige väiksema liiklusõnnetuste arvuga kuude esiosa, nimelt kuud aprillist septembrini. Näiteks aprillis oli vaid 1800 avariid.
Liikluskindlustuse fondi kahjuennetuse valdkonna juht Erik Ernits tõi välja, et kõige enam on kasvanud selliste liiklusõnnetuste arv, mille puhul sai määravaks ekstreemne ilm.
«Jaanuaris, veebruaris ja detsembris oli teeandmiskohustuse eiramisest tingitud liiklusõnnetusi märkimisväärselt rohkem kui tavapäraselt,» märkis Ernits. Neil kuudel oli seda tüüpi avariisid kolm korda rohkem kui teistel kuudel – umbes 800 liiklusõnnetust kuus, kui tavakuudel juhtub neid paarsada. «Tuleb välja, et rasketes ilmaoludes juhid ei saa enne ristmikke autot pidama või siis hangede tagant ei näe teisi sõidukeid ja sellest tingitult tuleb hulk liiklusõnnetusi,» selgitas ta.
Samuti kasvas neil kuudel eripäraste liiklusõnnetuste osakaal: «Näiteks lumehangest välja tagurdamisel teel sõitnud autole ette sõitmine,» tõi Ernits näite.
Teisalt langes neil talvekuudel natuke tagant otsasõitude osakaal.
Veidi on vähenenud ristmikel juhtunud liiklusõnnetuste arv. Sedagi kippus Ernits põhjendama ilmastikuoludega: «Liiklusõnnetused liikusid ilmaolude tõttu väiksematele tänavatele ja teelõikudele, mis olid võib-olla natuke halvemini hooldatud kui ristmikud.»
Kokku hüvitas liikluskindlustus mullu 700 miljoni krooni eest liikuskahjusid, mis on 4 protsenti rohkem kui aasta varem. Kindlustusjuhtumite arv suurenes aastaga 19 protsendi võrra ja ulatus 32 272 liiklusõnnetuseni.
Mullu vähenes aasta varasemaga võrreldes liikluskindlustuse kahjumaksete maht 13,5 protsenti. Vähenes ka keskmine päevamakse, 12 protsenti. Aasta kokkuvõttes said kindlustusandjad mullu 53 miljonit krooni kasumit.