Päästeamet on seadnud eesmärgiks, et kaheksa aasta pärast ei hukuks tules rohkem kui 12 ja veeõnnetustes enam kui 20 inimest aastas, samal ajal on ohus päästeameti enda jätkusuutlikkus.
Päästeamet tahab vähendada tulesurmade arvu kolm korda
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Päästeameti peadirektor Kuno Tammearu peab eelmist aastat murranguliseks, kuna tulesurmade arv jäi esmakordselt alla 40. Aastaid on tules hukkunute arv püsinud viiekümne juures. «Samas on 38 peaaegu bussitäis inimesi,» tõdes Tammearu eelmisele aastale tagasi vaadates, et seda on ikka liiga palju.
Kui tules hukkunute arv mullu vähenes, siis tuleõnnetustes vigastada saanute arv kasvas. Tammearu arvas, et põhjuseks on senisest parem reageerimine tuleõnnetustele, aga ka korrasolevate suitsuandurite olemasolu rohkemates kodudes.
Päästeameti juba 2015. aastal paika pandud strateegiliseks eesmärgiks on jõuda aastaks 2025 Põhjamaade tasemeni – et tules ei hukuks rohkem kui 12 ja vees enam kui 20 inimest aastas. Mullu uppus 45 inimest.
Kui hoonetulekahjude arvuga on Eesti juba jõudnud Põhjamaade tasemeni, siis tules hukkunuid oli mullu ikka kolm korda rohkem. Tammearu tõi aga näiteks, et veel kümne aasta eest hukkus tulekahjudes aastas neli korda rohkem inimesi ehk 164 inimest.
Päästevest kohustuslikuks ja lastele kvaliteetsem ujumisõpetus
Seega on 2025. aastaks seatud eesmärk saavutatav. Selle võti on peadirektori sõnul igaühe kaasamine ja koostöö – inimene, kogukond, kohalik omavalitsus, ettevõtted ja riik.
«On väga oluline muuta ohutuks toimetulekuraskustes inimeste kodud – neid inimesi on Eestis 80 000 ehk ligikaudu 40 000 kodu,» ütles Tammearu, kelle sõnul on üks võimalus selleks sotsiaaltoetuste kasutamine küttekollete ja elektripaigaldiste kordategemiseks ja suitsuandurite paigaldamiseks.
Peadirektor lisas, et paljud tules hukkunutest ja uppunutest on olnud alkoholijoobes. Eelmisel aastal oli joobes 43 protsenti uppunutest ja 77 protsenti tules hukkunutest ning see trend on kasvav. Seejuures ei olnud uppunute puhul joobes mitte kalamehed, vaid suplejad. «Alkoholi tarbimine on probleem, see peab vähenema,» rõhutas Tammearu.
Samuti tuleks tema sõnul uppumissurmade vähendamiseks muuta päästevesti kandmine veekogudel kohustuslikuks. Teisalt pidas ta oluliseks muudatuseks laste ujumisõpetuse õppekava uuendamist, millega hakatakse õpetama seda, kuidas kauem vee peal püsida.
Tammearu sõnul on päästeameti ennetustöö olnud efektiivne. Eelmisel aastal tegi amet näiteks ligi 17 000 kodunõustamist.
Ennetuse eelarve on olnud kümne aasta jooksul kokku 12 miljonit eurot, mille sees on ka majandus- ja personalikulud. Sama ajaga on amet ennetustegevusega säästnud üle 900 inimese elu, millega on ühiskonnale hoitud kokku 1,3 miljardit eurot. Seega võib öelda, et iga ennetusse pandud euro on toonud riigile tagasi ligikaudu 100 eurot.
Puudu jääb 150 miljonit
Kõigi nende ambitsioonikate eesmärkide kõrval on ohus aga päästeameti enda jätkusuutlikkus. Nimelt selgus möödunud aastal sõltumatu eksperdi tehtud päästeameti jätkusuutlikkuse raportist, et päästeametil jääb järgneva kümne aasta jooksul eelarves puudu 148,7 miljonit eurot.
Tammearu sõnul on jätkusuutlikkuse võtmeküsimusteks palgamahajäämuse likvideerimine, töötingimuste parandamine, tehnika ja varustuse soetamine ja vabatahtlike rahastamine. Ta nentis, et aastatel 2009-2016 kasvas päästeameti eelarve aeglasemalt kui inflatsioon. «Kui raha ei ole, peame tegema valikuid,» sõnas Tammearu.
Siseminister Andres Anvelt kinnitas, et alates 2018. aastast suurendatakse kolmel järjestikusel aastal päästeameti eelarvet kolme miljoni euro võrra aastas kaitsevarustuse ja tehnika kaasajastamiseks. Sellele lisaks planeeritakse aastatel 2018-2020 anda 1,5 miljonit eurot vabatahtlikele.
«Aga me peame julgema ühiskonnas arutada, millist päästeteenust me tahame viie aasta pärast, kümne aasta pärast. Ja see arutelu puudutab kõiki huvitatud osapooli ühiskonnas. Siseministeerium saab siin eestvedajaks,» sõnas siseminister.
Päästeameti eelarve alanud aastal on ligi 58,8 miljonit eurot. Sellest tööjõukulud moodustavad ligi 38 miljonit, majandamiskulud üle 7,8 miljoni ja kulud kinnisavarale ligi 9,7 miljonit eurot.
Päästeamet on suuruselt kolmas avaliku sektori organisatsioon. Kokku on ametis 1706 päästjat, 483 teenistujat, 72 komandot ja 1954 vabatahtlikku.
38 ja 45
2016. aastal hukkus tulekahjudes 38 inimest
- 14 inimest suitsetamisel
- 9 inimest hooletul kütteseadmete kasutamisel
- 7 inimest elektriseadmetest alguse saanud tulekahjudes
- 3 last vanuses 3-11, üks Ida-Virumaal ja kaks Tallinnas
2016. aastal uppus 45 inimest
- 9 inimest uppus kaldalt, veesõidukilt või jäält kalastades
- 7 inimest juhuslikul möödumisel veekogust
- 7 supeldes
- 17 juhul oli uppumise põhjus teadmata
Reageerimine
Päästjad päästsid möödunud aastal 383 inimest, neist 74 tulekahjudest. Esmareageerija keskmine kohalejõudmise aeg oli üheksa minutit ja 11 sekundit. Vabatahtlikud reageerisid 4372 päästesündmusele.