Gruusia sõjapõgenikud ja nendega töötanud asjatundjad nimetasid Eestit üheks suuremaks Gruusiat materiaalselt ja poliitiliselt toetanud riigiks, selgub Avatud Eesti Fondi toel tehtud sotsioloogilisest uurimusest.
Gruusia põgenikud peavad Eestit üheks suuremaks toetajaks
10. oktoober 2008, 18:58
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kõige suurema toetajana nimetasid sõjapõgenikud ja Gruusias töötavad spetsialistid Ameerika Ühendriike, kellele järgnesid Prantsusmaa ja Ukraina. Neljanda toetajana nimetati Eestit ja viiendana kolme Balti riiki.
«Toetuse puhul ei olnud määravaks ainult materiaalne abi,» ütles uurimistöö teinud sotsioloog Iris Pettai. «Eesti puhul rõhutati näiteks presidendi visiiti Thbilisisse ja meenutati Gruusiat toetanud öölaulupidu Tallinnas.»
Sotsioloogid Iris Pettai ja Helve Kase tegid septembris Gruusias 101 intervjuud sõjapõgenikega ja küsitlesid 206 põgenikke abistanud arsti, psühholoogi, sotsiaaltöötajat, riigiametnikku, õpetajat ja noortetöötajat.
Sotsioloogiline uurimus selgitas muu hulgas senise abisüsteemi puudusi ja millist abi saaks Eesti põgenikele jätkuvalt anda.
Materiaalse abina eraldas Eesti 14. augustil valitsuse resrvfondist Gruusiale humanitaarabi andmiseks 10 miljonit krooni. Esimese humanitaarabina saatis Eesti 12. augustil Gruusiasse pääste- ja meditsiinivarustust, kiirabiautode varustust, termolinu, voodeid ja tekke, ütles välisministeeriumi pressiesindaja.
23. augustil saatis Eesti Gruusiasse tekke, patju, meditsiinitehnikat, toiduaineid, mähkmeid, desinfitseerimisvahendeid ning annetustena kogutud mänguasju, joonistustarbeid ja lasteriideid.
Praegu on ettevalmistamisel kolmas abisaadetis sõjapõgenikele.
Valitsus suunas UNICEF-i kaudu miljon krooni Gruusia sõjas kannatada saanud Lõuna-Osseetia laste aitamiseks. Reservfondi summadest kaetakse ka nelja Thbilisis UNICEF-i juures töötanud kriisipühholoogi kulud ja Eestist Gruusiasse saadetud demineerijate ning kahe Euroopa Liidu vaatlusmissioonis ja ühe OSCE vaatlusmissioonis osaleva eestlase kulud.
OSCE andmetel oli lahingutegevuse lõppedes 23. augustil Gruusias 127 000 sõjapõgenikku.