Ringkonnakohus jättis Märt Ringmaa trellide taha

Märt Ringmaa tänavu jaanuaris, kui Viru maakohus arutas videosilla vahendusel tema soovi ennetähtaegselt vanglast vabaneda. Foto: Aldo Luud / Õhtuleht

Tartu ringkonnakohus ei vabastanud enne tähtaega vanglast Tallinnas 2001. ja 2003. aastal kahe lõhkemata jäänud pommi paigaldamise eest 15-aastase vangistuse saanud, ajakirjanduses Pae tänava pommimeheks tituleeritud Märt Ringmaad.

Ringkonnakohus jättis muutmata jaanuaris Viru maakohtus tehtud määruse, millega Ringmaa (78) jäeti ennetähtaegselt vanglast vabastamata, ütles Tartu kohtute pressiesindaja Krista Tamm ERRi uudisteportaalile.

Kohus märkis, et ennetähtaegse vangistusest vabastamise oluliseks tingimuseks on kinnipeetava õiguspärane käitumine vangistuses, kuid Ringmaa kehtiv distsiplinaarkaristus näitab, et hoolimata pikaajalisest vangistusest on ta endiselt käitunud ebaseaduslikult.

Kuna vangla esitatud iseloomustusest selgus, et Ringmaa ei tunnista end süüdi lõhkeseadeldiste valmistamises, siis pole ta ilmselt teinud ka järeldusi oma erakordselt ohtliku tegevuse osas ega muutnud suhtumist õiguskorda.

Samuti leidis kohus, et kinnipeetava tervislik seisund, soov kodus surra ja madal tõenäosus uute kuritegude toimepanemiseks ei ole piisavaks põhjuseks, et vabastada ta ennetähtaegselt vangistusest.

Jaanuari keskel otsustas Viru maakohus, et Ringmaa tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamine elektroonilise järelevalve all ei ole põhjendatud. Seejärel vaidlustas Ringmaa otsuse Tartu ringkonnakohtus.

Maakohus leidis, et kinnipeetava varasem käitumine ja toime pandud kuritegude iseloom viitavad tema ohtlikkusele. Ringmaa kannab vangistust mitme kuriteo, seal hulgas esimese astme kuritegude eest. Teda on karistatud nii dokumendi võltsimise, lõhkeseadeldise valmistamise ja kohale toimetamise kui ka võõra vara tahtliku rikkumise katse ja lõhkeseadeldise ebaseadusliku valmistamise, plahvatuse tekitamise ja mõrvakatse eest.

Mehe kaitsja Raiko Paas leidis, et asjaolud, mis räägivad Ringmaa vabastamise kasuks on kaalukamad neist asjaoludest, mis räägivad vabastamise vastu, ning vaidlustas maakohtu määruse ringkonnakohtus. Ta tõi muu seas välja, et Ringmaa on inimohvreid kaasa toonud kuritegudes õigeks mõistetud. Samuti on mehe tervis vanglas viimasel ajal halvenenud.

Ringmaa ise ütles, et soovib vabaneda tingimisi ennetähtaega elektroonilise järelevalve alla, sest tema tervis on halb ja surm silme ees. 

Karistuse lõpuni üle kolme aasta

Ringmaa süüdimõistmine ja talle määratud pikk vangistus jõustus lõplikult 2010. aasta 11. veebruaril, kuna riigikohus ei võtnud tema kaitsja kassatsioonkaebust menetlusse.

2009. aasta 23. märtsil mõistis Harju maakohus Ringmaa plahvatustega seitsme inimese mõrvamises ja kuue inimese vigastamises tema süü tõendamatuse tõttu õigeks, kuid määras talle 15-aastase vangistuse kahe lõhkemata jäänud lõhkeseadeldise paigaldamise ning pensioniametilt pensioni väljapetmise eest.

Tallinna ringkonnakohus jättis 2009. aasta 27. novembril avaldatud otsusega muutmata Harju maakohtu varasema lahendi, mille järgi jäi Ringmaa süüdi vaid kahe plahvatuse korraldamise katses. Ringkonnakohus jättis rahuldamata ka nii Ringmaa ja tema kaitsja vandeadvokaat Urmas Simoni kui ka toonase riigiprokuröri Margus Kurmi apellatsioonkaebuse. Simon taotles Ringmaa täielikult õigeks mõistmist, nagu ka Ringmaa ise, Kurm aga Ringmaa süüditunnistamist kõigis plahvatuse episoodides alates 2003. aastast.

Kohus pidas Ringmaa süüd tõendatuks 2001. aasta 11. aprillil Tallinnas Punane tänav 15 asuva klaastaara kioski juurde lõhkeseadeldise paigaldamises ning 2003. aasta 19. novembril Tallinnas Pae tänav 23 maja esimese korruse trepikotta lõhkeseadeldise toimetamises. Ringmaa tahtest sõltumata need pommid ei plahvatanud. Ülejäänud kuriteoepisoodides mõistis kohus Ringmaa tema süü tõendamatuse tõttu õigeks.

Süüdistuse kohaselt korraldas Ringmaa aastatel 1998–2005 kokku 11 plahvatust, milles hukkus seitse ja sai vigastada kuus inimest ning varalist kahju tekitasid plahvatused üle 6,6 miljoni krooni. Kaks plahvatust jäid katse staadiumisse, kuna lõhkeseadeldis ei plahvatanud.

Samuti esitas Ringmaa pensioniametile valeandmeid sisaldava tööraamatu, mille alusel maksti talle 2001. aasta maist kuni 2005. aasta novembrini alusetult vanaduspensioni kokku 20 255 krooni.

Ringmaa karistusaega hakati arvestama tema vahistamisest 2005. aasta 11. novembril, vanglast peaks ta vabanema 2020. aasta novembris.