Euroopa Komisjon esitles kolmapäeval Euroopa tulevikku käsitlevat valget raamatut, milles on esitatud viis stsenaariumi selle kohta, milliseks võiks liit kujuneda aastaks 2025. Euroopa Komisjoni Eesti esinduse juhi Keit Kasemets tõdes, et ennekõike jäävad arutelud selle üle Eesti eesistumise aega.
Kasemets: põhilised arutelud ELi tuleviku üle jäävad Eesti eesistumise aega
«Eeldus on, et see arutelu võtab kaua aega. Esimene verstapost valitsusjuhtidele seda arutada on 25. märtsil, kui toimub Roomas tippkohtumine,» sõnas Kasemets «Aktuaalsele kaamerale», vahendas ERRi uudisteportaal. «Aga tegelikult ju ennekõike need arutelud peaksid toimuma Eesti eesistumise ajal ehk selle aasta teisel poolel, kui ka täpsemad arutelupaberid on olemas, ja kestma kogu aasta,» lisas ta.
Tema kinnitusel on kõik Junckeri pakutud viis stsenaariumit positiivse noodiga ning halvim on tema hinnangul see, kui riigid ei jõua tuleviku suhtes ühisele meelele.
Valge raamatu esimese stsenaariumi kohaselt jätkab Euroopa Liit samuti kui seni; teine stsenaarium näeb ette tagasipöördumist Euroopa Liidu eelkäija ehk ühisturu juurde; kolmanda stsenaariumi kohaselt jätkab Euroopa Liit üldiselt samas vaimus, liikmesriigid aga hakkavad omavahel moodustama väiksemaid liite ning koalitsioone neile olulistes küsimustes - seda peetakse kõige tõenäolisemaks; neljanda stsenaariumi kohaselt visatakse ära kõik kõrvalised eesmärgid ning keskendutakse peamisele - mis on Euroopa Liidu jaoks peamine, see tuleb eelnevalt kokku leppida; viies stsenaarium näeb ette, et liikmesriigid otsustavad senisest palju rohkem koos tegutseda ning ka rohkem võimu Brüsselile loovutada - eriti realistlikuks seda ei peeta.