Siseminister Andres Anvelt (SDE) ei ole nõus justiitsminister Urmas Reinsalu (IRL) pakutud relvaseaduse sõnastusettepanekutega.
Ministrid ei suuda relvaseaduse sõnastuses kokku leppida (3)
Sõnastusettepanekus on siseministeeriumi hinnangul relvaloa andmisest keeldumise alus muutunud segasemaks ja sisuliselt on sama alus juba kehtivas seaduses olemas, vahendas ERRi uudisteportaal.
Samuti on siseminister ja justiitsminister erinevatel seisukohtadel selles, mis keeles lubada teha relvaloa taotlemise eksamit.
Olulise muudatusena realvaseaduse eelnõus peavad hakkama relvaloa saamiseks eksamit tegema Eesti kodanikega samadel alustel Eestis elavad välismaalased, kellel oma koduriigis on juba relvaluba olemas.
Siseministeerium saatis relvaseaduse muutmise eelnõu riigikantseleisse jaanuarikuus. Muuhulgas seab see enesekaitserelvade omanikele kohustuse viie aasta tagant katsed läbida ja iga relva puhul selle vajalikkust põhjendada.
Enesekaitserelva omanikele lisanduv põhjendamiskohustus tähendab, et kui praegu peab relvavajadust põhjendama vaid esimese relva taotlemisel, siis edaspidi tuleb seda teha ka iga järgneva puhul. Teisisõnu tuleb juba enesekaitseks relva omaval inimesel politseiametnikule selgeks teha, miks tal sellest ei piisa ja miks tal veel relvi vaja on.
Samuti tuleb vajadust põhjendama hakata iga kord, kui relvaluba pikendatakse. Ametnikul on õigus loa andmisest keelduda, kui põhjendus ei ole piisav. «Nõue aitab ka relvaomanikul perioodiliselt oma vajadusi analüüsida ja relvaloa uuendamisel relva omamise põhjused läbi mõelda,» on siseministeeriumi korrakaitse ja kriminaalpoliitika osakonna juhataja Veiko Kommusaar varem Postimehele selgitanud.
Relvaseadusesse lisataks ka punkt, mis välistab relvaloa andmise isikule, kes võib olla ohtlik riigi julgeolekule. Samuti luuakse võimalus keelduda loa andmisest inimesele, keda on korduvalt karistatud süüteo eest ning kelle süütegu või -teod pole aegunud.
Relvaseaduse muudatused jõustuksid eelnõu kohaselt 2017. aasta 1. juulil.