Sinu brauser on natuke ajast maha jäänud. Et kõik töötaks, nagu vaja, palun uuenda enda brauserit.
Küpsised aitavad meil teenuseid edastada. Meie teenuseid kasutades nõustute sellega, et kasutame küpsiseid. ROHKEM INFOT >

Tasub teada: miks paneb maa-amet maastikule ja suurlinnadesse kilest ruute

KOMMENTEERI PRINDI ARTIKKEL
Saada vihje
Aeropildistamiseks pannakse välja kilest ruudud. | FOTO: Maa-amet

Maa-amet paigaldab Lõuna-Eestisse ja suurematesse linnadesse valgest kilest ruudud – tegu on aeropildistamise ettevalmistustöödega.

«Maastikule asetatud ruutudel on tähtis roll selles, et kaardid ja ortofotod oleksid võimalikult täpsed, sest nende alusel tehakse mitmesuguseid kaalukaid otsuseid,» ütles maa-ameti peadirektor Tambet Tiits.

Märgisteks on 60 × 60 sentimeetri suurused valged kileruudud, mis paigaldatakse maastikule, ja on varustatud sildiga «Aeropildistuse maamärk». Markeerimine on vajalik aerotriangulatsiooni jaoks, see tähendab, et märgis jääb pildile ja seda kasutatakse aerofotode plaaniliseks ja kõrguslikuks sidumiseks maapinnaga.

Tänavu kaardistatakse Lõuna-Eestit. / Maa-amet

Amet asus alates 20. märtsist markeerima Eesti suuremaid linnu ja lõunapoolset ala. Tänavu markeeritakse ja pildistatakse piirkond, milleks on Lihula-Vändra-Põltsamaa-Kallaste joonest riigi lõunapiirini jääv ala koos Saaremaa, Muhu, Ruhnu ja Kihnu saarega (vt skeemilt).

Selle läänepoolne osa pildistatakse enne puude lehtimist ja idapoolne juba lehes puudega. Lisaks pildistatakse varakevadel sobivate ilmastikutingimuste kestmisel ka nimetatud joonest põhjapoole jäävaid linnu ja asulaid, nendest markeeritakse Tallinn, Kohtla-Järve, Jõhvi, Narva ja Rakvere ning nende lähiümbrus.

Aeropildistamise jaoks vajalike märgiste juures on selgitav silt. / Maa-amet

Maa-amet palub mõistvat suhtumist ja markeeringuid mitte puutuda ega rikkuda. Markeeringud paigaldatakse maastikul kohtadesse, kus need ei tohiks maaomanike tegemisi häirida. Maa-amet eemaldab märgised pärast aeropildistamise hooaja lõppemist ehk alates sügisest.

Eelmisel aastal pildistati uue aerokaameraga ADS100 Eesti põhjapoolne osa. Kui tänavu saab lennukilt pildistatud ka lõunaosa, on kogu Eesti kohta olemas uued 20–25 cm piksli suurusega pildid, sealjuures tiheasustusalade ortofotod valmistatakse veelgi parema kvaliteediga, kus piksli suurus on 10–16 sentimeetrit. Enne uue kaamera soetamist kulus kogu Eesti katmiseks neli aastat nüüdse kahe asemel.

Aerofotodest saadakse maapealse järeltöötlemise tulemusel ortofotod, millele on kõigil ligipääs maa-ameti kaardirakenduse abil.

Tagasi üles