Uuringu kohaselt pelgavad eestimaalased teistest riikidest naabrite puhul teistsugust eluviisi ja kultuuritausta, samas sarnase kultuuritausta ja eluviisiga välismaalaste naabriks olemise vastu ei ole inimestel enamasti midagi.
Eestimaalased soovivad sarnase kultuuritaustaga naabreid
20. märts 2011, 12:25
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Siseministeeriumi tellitud ning sotsiaal- ja turu-uuringute firma Saar Poll OÜ poolt 2010. aastal läbi viidud pagulasteteemalises küsitluses paluti vastajail muu hulgas hinnata erinevaid maailma piirkondi lähtuvalt kahest aspektist: millise päritoluga inimesi nad ei sooviks endale naabriks ja milliseid Eestisse elama.
Oma naabrite suhtes olid vastajad valivamad ja nimetasid mittesoovitavana rohkem piirkondi kui riigi tasandil hinnates.
Kõige vähem soovitakse nii endale naabriks kui üldse Eestisse elama islamimaadest pärit inimesi (64 protsenti vastanutest ei soovi oma naabriks), järgnevad Aafrika riigid (43 protsenti) ja Hiina (28 protsenti). Kõige harvemini mainitakse ebasoovitavatena Ameerika Ühendriikidest ja Kanadast pärit inimesi (mõlemad 5 protsenti). Peale etteantud loetelule mainivad vastajad mittesoovitavatena veel Indiast, Vietnamist, Tiibetist, Kesk-Aasiast ja Indo-Hiinast pärit inimesi ning kurde ja tšuktše.
Lisaks üksikutest piirkondadest pärit sisserändajate vastastele leidub ka veidi vähem kui kümnendik (8-9 protsenti) selliseid inimesi, kes ütlevad, et neile on igasugune sisseränne vastuvõetamatu. Kõige tolerantsemalt suhtuvad igasugusesse rändesse mitte-eestlased, kõrgharidusega inimesed, 20-29-aastaste vastajate grupp ja linnas elavad inimesed.
Teistest riikidest pärit naabrite puhul peetakse kõige häirivamateks asjaoludeks teistsugust eluviisi, teist kultuuritausta, siinse keele mittevaldamist ja teistsuguseid usulisi vaateid. Muude asjaolude seas mainiti ka hirmu, et teisest riigist pärit inimene võib seotud olla kuritegevusega (sh narkootikumid ja terrorism).
Suhtumist mõjutab sisserändajate hulk
Lisaks küsitlusele viidi läbi ka fookusgrupiintervjuud, kus osalejad tõdesid, et üldjuhul sõltub suhtumine pagulasse või mõnda teise sisserändajasse konkreetsest situatsioonist, inimesest ja tema käitumisest. Sealjuures mõjutab suhtumist olulisel määral Eestisse tulevate välismaalaste hulk.
«Võib-olla see konservatiivne suhtumine tuleb meie minevikust, kus me ei otsustanud või kus me ei kontrollinud seda, kui palju tuleb ja kes nad on. Võib-olla sellest on jäänud selline konservatiivne hoiak, veidikese tõrjuv hoiak inimeste suhtes, kes tulevad siia,» põhjendas üks vestlusel osalenud Eesti rahvusest mees veidi tõrjutavat hoiakut sisserändajate suhtes.
Pagulaste päritolu puhul on valdavaks seisukohaks, et pagulaste vastuvõetavus sõltub pigem konkreetsest inimesest kui piirkonnast, kust ta tuleb. Grupivestlustes osalenute hinnangul on olulisimaks pagulastest naabritele esitatavaks tingimuseks, et nad ei tohi lärmata ega muul moel segada.«Kui nad ühiselureegleid täidavad, ei lärma ja vaikne on, rahu on majas - pole probleemi,» leidis üks eestlannast vastaja.
Lisaks peab pagulasest naaber olema seadusekuulelik ning ei tohi olla mingil viisil äärmuslik.
«Kui riik võimaldas sellel inimesel siin elada, töötada, enne seda ta ju uuris teda põhjalikult, kas ta ei ole terrorist. Ta peab olema seaduskuulelik, alluma selle riigi seadustele, kuhu ta tuli. Siis ei ole vaja karta seda inimest ja ta võib elada naabrina,» selgitas üks vestluses osalenud Vene rahvusest mees.
Uuring «Eesti elanike teadlikkus ja hoiakud pagulasküsimustes» viidi läbi suvel 2010. Kokku küsitleti 1010 inimest vanuses 15-74 eluaastat. Esmalt viid läbi üleriigiline elanikkonnaküsitlus ja seejärel fookusgrupivestlused. Uuringu peamiseks eesmärgiks oli kaardistada Eesti elanikkonna arvamused ja hoiakuid seoses pagulaste, varjupaigataotlejate ja sisserändega laiemalt.