Siseminister Andres Anvelt ei kooskõlastanud täna justiitsminister Urmas Reinsalu plaani muuta Eesti põhiseaduslikkuse järelevalve korda ja lubada kõigil pöörduda oma õiguste kaitseks otse riigikohtusse.
Anvelt ei kooskõlastanud Reinsalu otsekaebuste lubamise plaani (2)
24. märts 2017, 16:45
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Anvelt teatas täna justiitsministeeriumile, et siseministeerium ei pea võimalikuks põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluse seadust muutva eelnõu väljatöötamiskavatsust (VTK) kooskõlastada. Tema sõnul ei anna VTK muudatusega kaasneda võivate mõjude olulisust arvestades piisavat selgust ega kindlust selles, kas muudatuse vajadus kaalub üles muud võimalikud tagajärjed.
Justiitsministeerium teatas kuu algul kooskõlastusringile saadetud väljatöötamiskavatsuses plaanist lubada otse riigikohtusse pöörduda inimestel, kelle põhiõigusi on mõne õigusaktiga rikutud ja kel pole muud võimalust oma õigusi kohtus kaitsta. Plaani põhjendades viitas ministeerium Sergei Brusilovi kaebusele kui ainsale individuaalkaebusele, mida riigikohus on seni menetlenud.
1997. aastal toonase kriminaalkoodeksi alusel kuueks aastaks vangi mõistetud Brusilov esitas riigikohtule kaebuse 2002. aasta sügisel, mil jõustunud karistusseadustik nägi sama teo eest ette lühema ehk kuni viieaastase vangistuse. Selleks ajaks oli Brusilovil viis aastat vangistust kantud, mistõttu taotles ta enda vabastamist. 2003. aasta kevadel vabastaski riigikohus ta karistuse edasisest kandmisest ning tunnistas põhiseadusvastaseks karistusseadustiku rakendamise seaduse osas, mis ei näinud ette vana seaduse alusel vangi mõistetud inimeste karistuste vähendamist uues seaduses sätestatud ülemmäärani.
Ministeerium kirjutas VTKs, et selliseid olukordi esineb äärmiselt harva – seni on riigikohtule esitatud üldse vaid 35 individuaalkaebuse taotlust, millest ainult üks on võetud menetlusse –, ning prognoosis, et taotluse esitamiseks selge õigusliku aluse loomisel põhiseaduslikkuse järelevalve asjade arv ei kasva.
Anvelt kirjutas tänases vastuses justiitsministeeriumile, et peale ühe 14 aasta taguse juhtumi ei ole teada teisi juhtumeid, mis viitaksid sellele, et praegune põhiseaduslikkuse järelevalve süsteem oleks puudulik. Seega on tema sõnul raske näha sedavõrd teravat probleemi, mis tingiks vajaduse asuda senist põhiseaduslikkuse järelevalve süsteemi muutma.
«Kui isegi VTKs viidatud Brusilovi kaasuse pinnalt selline vajadus tuletada, eeldaks muudatuse tegemine põhjalikku analüüsi, kuidas mõjub välja pakutud muudatus kogu põhiseaduslikkuse järelevalve süsteemile. VTKs on analüüsitud mõju riigikohtule, kuid on jäetud hindamata mõju teistele põhiseaduslikkuse järelevalves rolli omavatele institutsioonidele,» ütles ta.
Ka ei anna VTK Anvelti sõnul piisavalt selgust, millised oleksid täpsemalt seadusesse kirjutatavad kriteeriumid, mis õigustaksid individuaaltaotluse esitamist. «VTKs on viidatud sellele, et praegu ei saa isikud individuaaltaotluse esitamiseks tavapärasel kombel vaadata seaduses sätestatud õiguslikku alust, vaid peavad otsima riigikohtu praktikas kujunenud kriteeriume. VTKs pakutud kriteeriumid on sellised, mis vajaksid sisustamiseks samuti kohtupraktikat, mistõttu ei pääseks isikud ka edaspidi riigikohtu vastava praktika otsimisest,» lausus ta.
Samuti märkis Anvelt, et kuigi VTKs seda ei prognoosita, võib siseministeeriumi hinnangul esitatavate taotluste arv oluliselt suureneda. Tema sõnul on riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegium praeguseni menetlenud vähemalt 14 siseministeeriumi puudutavat taotlust, millest vähemalt neljal juhul on pöördumise teinud õiguskantsler ja 10 juhul on normikontrolli algatanud kas esimese või teise astme kohus.
Siseministri sõnul pole välistatud, et neist nii mõnigi oleks võimaluse korral esitatud otse riigikohtusse. «Praegusel juhul on nende kaasuste puhul toimunud mitmetasandiline kontroll – esmalt [on seda teinud] kas õiguskantsler või kohus ning viimasena riigikohus. VTKga ettenähtud muudatused suurendaks selliste taotluste hulka, mille kontroll toimuks ainult põhiseaduslikkuse järelevalve kohtukolleegiumis,» ütles ta.
Anvelt lisas, et siseministeeriumi töövaldkonnad puudutavad sageli teemasid, mis võivad riivata isiku põhiseaduslikke õigusi või vabadusi, mistõttu võib suureneda kaebuste hulk, mis ei ole seotud mingi haldusakti vaidlustamisega, vaid esitatakse taotlusi ka abstraktseks normikontrolliks.
Ministeeriumidest on väljatöötamiskavatsuse praeguseks märkustega kooskõlastanud vaid maaelu- ja rahandusministeerium, mis mõlemad on rõhutanud täiendava analüüsi vajadust. Rahandusministeeriumi hinnangul tuleb analüüsida ja vajadusel korrigeerida muudatusega seotud kaebuste hulka ning täpsustada kulusid ja nende katteallikaid. Maaeluministeerium ootab justiitsministeeriumilt analüüsi selle kohta, kuidas mõjutab muudatus ELi õigusest tulenevate õigusaktide vaidlustamist.
Teravalt on eelnõu väljatöötamiskavatsust kritiseerinud õiguskantsler Ülle Madise, kes muu hulgas on nimetanud selle analüüsiosa ühekülgseks ja puudulikuks ning öelnud, et seda kannab soov teadlikult pisendada seadusemuudatusega kaasnevaid võimalikke negatiivseid kõrvalmõjusid ja rõhutada kõigiti muudatuse normitehniliselt minimalistlikku iseloomu. Tema hinnangul on tegu katsega eksitada seadusandjaid ja lõhkuda senist toimivat põhiseaduslikkuse järelevalve süsteemi, mis tagab kõigi põhiõiguste lünkadeta kaitse.
Plaani on kritiseerinud ka riigikohtu endine esimees Märt Rask. Samuti on näiteks president Kersti Kaljulaid avaldanud kahtlust, kas sellega otsitakse ikka head demokraatlikku tasakaalu.
Väljatöötamiskavatsuse kohaselt peaks justiitsministeerium põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluse seadust muutva eelnõuga välja tulema tänavu juunis. Eeldatavaks jõustumisajaks on VTKs märgitud tuleva aasta 1. jaanuar.