Kaitseväe juhataja kindralleitnant Ants Laaneots rõhutas, et Euroopas ja ÜROs tuleks hakata mõtlema, kes hakkab Liibüa operatsiooni lõppfaasis pärast sõjalise faasi lõppu tegelema olukorra stabiliseerimisega.
Laaneots: Euroopa peab mõtlema, mis saab Liibüas pärast sõjalist faasi
21. märts 2011, 23:05
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Operatsiooni eesmärgiks on lõppude lõpuks sundida osapooled läbirääkimistele, möödunud ööl oli juba oluliselt vähem õhulööke kui ööl vastu pühapäeva,» selgitas Laaneots ETV saates «Välisilm».
«Operatsioon oli mõeldud väga lühiajalisene, umbes nädalapikkune, et luua tingimused poliitilisteks läbirääkimisteks,» selgitas Laaneots.
Laaneots kinnitas, et Liibüa on piisavalt hästi lääneriikide poolt luuratud, et olla käimasolevas operatsioonis edukas.
«NATO pole võtnud Liibüa operatsiooni juhtimist enda kätte, kuna organisatsioon ühendab ligi 30 liikmesriiki, kellest igaühel on oma huvid, Põhja-Aafrikas on osal riikidest suuremad huvid, osal väiksemad, osal liikmesriikidel on isiklik vaen kolonel Gaddafi vastu. Nii oli selge, et tekkisid erimeelsused Põhja-Atlandi nõukogus küsimuse arutamisel,» selgitas Laaneots.
«Liibüa on ülemilitariseeritud riik, kus on 6,5 miljoni elanikku ning enne operatsiooni algust oli armees 76 000 võitlejat, lisaks 40 000 meest rahvamiilitsas, mis on midagi kaitseliidu taolist. Liibüa sõjaväel on 800 tanki, neist 640 väidetavalt töökorras, üle 400 lennuki, üle 100 kopteri, ligi 1500 suurtükki ning väga tugev õhukaitsesüsteem,» loetles Laaneots.
«99 protsenti Gaddafi revlastust on Nõukogude Liidu ja Vene päritolu, praktiliselt kõik lennukid ja tankid,» kinnitas kindral. «Mässulistel seevastu on valdavalt vaid kergerelvad.»