Sinu brauser on natuke ajast maha jäänud. Et kõik töötaks, nagu vaja, palun uuenda enda brauserit.
Küpsised aitavad meil teenuseid edastada. Meie teenuseid kasutades nõustute sellega, et kasutame küpsiseid. ROHKEM INFOT >

Intervjuu Postimehele: rahandusminister Sester tõrjub väiteid suurtest erimeelsustest Ossinovskiga

KOMMENTEERI PRINDI ARTIKKEL
Saada vihje
Töö- ja terviseminister Jevgeni Ossinovski (paremal) ja rahandusminister Sven Sester (vasakul) peavad lähiajal leidma üksmeele tervishoiu rahastamise osas. | FOTO: Liis Treimann

Kui märtsi keskel oli töö- ja terviseminister Jevgeni Ossinovski (SDE) veendunud, et tal on olemas hea plaan, kuidas Eesti meditsiinisüsteemile lisaraha juurde saada, siis kukkus see rahandusminister Sven Sesteri (IRL) vastuseisu tõttu läbi. Kuigi ministrite ägedad vaidlused sel teemal jätkuvad ka sel nädalal ja üksmeelt ei paista kuskilt, kinnitab rahandusminister Sester Postimehele antud intervjuus, et tegelikult on kõik hästi.

Te vaidlesite eelmisel nädalal valitsuses mitu korda tervishoiu rahastamise üle ja otsuseni ei jõutud. Mis on sel teemal põhiline konflikt teie ja terviseminister Jevgeni Ossinovski vahel?

Meil ei ole konflikti. Meil on ühesugune nägemus, et tegu on demograafilise probleemiga. Me nendime, et Eesti rahvastik vananeb ja väheneb. See tähendab, et meil jääb aja jooksul töökäsi vähemaks, seega aastate jooksul (tervishoiu – toim) tulubaas väheneb, sest sotsiaalmaksu laekub vähem. Me oleme vananev ühiskond, mis ühest küljest on positiivne, sest inimesed elavad kauem, aga inimeste pikem eluiga tekitab täiendava pinge haigekassa rahastamisele, sest inimesed kasutavad rohkem ravimeid. Aga me mõlemad oleme selles ühte meelt – see on demograafiline probleem.

Aga siin teie üksmeel lõppeb, ühel on üks lahendus lisaraha leidmiseks ja teisel teine.

Meil ei ole erinevaid lahendusi. Küsimus on, millise valemi järgi demograafilist probleemi lahendada. Kas see on mitte töötavate pensionäride eest sotsiaalmaksu tasumine või on see iga-aastane riigieelarvest ülekantav summa haigekassale. See, milline tärn selle raha ülekandmisel riigieelarvest haigekassale pannakse, on disaini küsimus.

Ma tsiteerin teid – saatan peitub detailides. Märtsi keskel oli minister Ossinovski enne valitsuse kabinetiistungit veendunud, et käiku läheb tema välja pakutud idee – riik hakkab eakate eest  maksma sotsiaalmaksu. Te põrmustasite tema idee valitsuskabinetis ja see vaidlus kestab.

Ei ole nii. Miks te otsite selliseid võrdlusi? Valitsuses on erinevad teemad laual ja haigekassa rahastamises on aja jooksul toimunud suur paradigma muutus ja seda  on ka terviseminister välja toonud. Varem rääkisime, et igal aastal tuleb haigekassale  juurde üle 70 miljoni täiendavat raha. Igal aastal 70 miljonit ja seda tänu sellele, et meie palgad tõusevad ja sellest tulenevalt sotsiaalmaksu laekumine on suurem.

Loe edasi: «Ossinovski teeb uue katse tervishoidu krahhist päästa»

Aga haiguslehtede väljamaksmine nõuab ka rohkem raha, sest palgad on suuremad.

Seda küll, aga suhe on 1:10. Iga kümne euro kohta, mis haigekassa juurde saab, läheb üks euro täiendavaks koormiseks (n-ö haigusrahaks – toim), üheksa eurot jääb alles. Annaks jumal mõistust haigekassale antava lisaraha kohta otsuseid teha. See on ainulaadne olukord, igal aastal tuleb lisa 70 miljonit.  See kindlasti kaua kesta ei saa.

Paradigma muutus seisneb selles, et lisaks täiendavalt laekuvale  70 miljonile on täna valitsus seisukohal, et tulevikus on meil demograafiline probleem. Me otsime täna võimalusi suurendada haigekassa finantsvõimekust. Kuidas seda disainida, kas see on pensionäride eest sotsiaalmaksu maksmine, kas see on lihtsalt iga-aastane raha ülekandmine riigieelarvest, see on eraldi teema. Meil ei ole siin eri arvamust.

Kui teil eriarvamust ei ole, siis kuidas te kokkuleppele ei jõua?

Me arutame kogu riigieelarve strateegiat, ega me ainult tervishoiust räägi. Meil on laua peal arutelu õpetajate palkadest, kuni Tallinna–Tartu maanteeni, vaktsiinidest kuni päästetehnikani.

Teil on kiire, te peate aprilli lõpuks otsused langetama. Teil ei ole enam aega.

See on teie hinnang. Valitsus tegutseb iga päev./…/

Minister Ossinovski plaani asemel teie poolt väljapakutud haigekassa rahastusskeemi kohta sain ma rahandusministeeriumist ainult ühe lause, et teil on olemas oma valem. Kas te saate lihtsas keeles selgitada, mida see valem endast kujutab?

On võimalik võtta prognoosides aluseks see, milliseks kujuneb lähiaastatel töökäte arv. Rahvastiku vähenemise pealt näeb, kui palju vähem laekub tulevikus sotsiaalmaksu, sest töökäsi on lihtsalt vähem.

Teiseks, täna on näha rahvastiku vananemise trendid ja sa tead iga vanuserühma kohta, kui suured on eelduslikult ravimiostud ja teenuste kasutamine ning selle pealt on võimalik välja arvutada lähiaastate või kümnete aastate vajadus või õigemine vajaduse puudujääk.  See kõik on välja arvutatav.

Seda kumbki ei eita, me mõlemad (Ossinovskiga – toim) ütleme, et see on demograafiline probleem, mida on vaja lahendada.

Kui minister Ossinovski käis oma plaani (sotsiaalmaksu tasumine eakate eest – toim) välja peaminister Taavi Rõivase (REF) ajal, siis ütles ta, et teie pakutud valem on liiga keeruline.

Siin ei ole midagi keerulist. Teil on alati võimalik jääda oma hinnangute juurde, aga midagi keerulist siin ei ole. Ma püüan teile rahulikult selgitada, et mingit erinevat arvamust ei ole. Me arutame kõigi ministritega nii tervishoiu rahastamist kui ka kõiki teisi riigieelarve strateegias olevaid teemasid.

Kumb variant riigieelarvest nõuab suuremaid kulutusi – kas eakate eest sotsiaalmaksu tasumine või teie pakutud valemi järgi raha eraldamine?

Me mõlemad püüame lahendada demograafilist probleemi. Küsimus on, kuidas me seda teeme – kas mittetöötavate pensionäride eest sotsiaalmaksu makstes või kantakse riigieelarvest iga aasta raha lihtsalt üle haigekassale. Need on tehniliselt nüansid.

Mulle kõrvalt vaadates tundub tehniliselt lihtsam lahendus see, kui otsustatakse ära, et igal aastal teatud kindel protsent rahast liigub haigekassasse, sest valemit saab igal aastal muuta vastavalt riigi majanduse võimalustele.

Täna töötab valitsus selle nimel, et riigieelarve strateegia vastaks sihteesmärkidele ja me saame töötada selle rahaga, mis meil olemas on. See on hästi oluline.

Kogu aeg on valitsusel vaja prioriteete seada, sest laual on erinevad soovid. Valitsuse ülesanne on suunata maksumaksja raha kõige olulisematele prioriteetidele. See on valitsuse kõige suurem otsus. Soovid on alati suuremad kui võimalused. /…/

Oluline on, et valitsus täna-homme tervishoiu lisarahastamist arutab ja et ei piirduta ainult sotsiaalmaksu tänase laekumisega, vaid nenditakse, et lisaraha on vaja.

Minister Ossinovski on väga aldis rääkima tervishoiu rahastamisest, aga ta ei ole tahtnud vastata küsimusele, kust see lisaraha tulema peaks?

See on teil õige tähelepanek. Meie tähelepanu ongi kandunud sellele, mis alusel võiks selle raha kunagi kanda üle riigieelarvest haigekassale. Aga tegelikult on hoopis tähtis see, kust see raha tuleb. /…/

Kas minister Ossinovski on teile teinud konkreetseid ettepanekuid, kuidas leida tervishoiule lisaraha? Näiteks kehtestada suhkrumaks.

Kõige mõistlikum on pidada neid läbirääkimisi valitsuses, mitte meedia kaudu. /…/ Uskuge mind, tänavu ei ole midagi teistmoodi võrreldes varasemate aastatega – kõikide ministrite soovid ületavad alati kümme korda võimalusi. Alati on mõistlik pidada läbirääkimisi ministrite vahel.

Nii et 15. mai arstide streiki ei tule, sest valitsus langetab tervishoiu rahastamist puudutava otsuse?

Alati on küsimus selles, kas valitsuse langetatud otsused meeldivad või mitte. Ma olen ise olnud opositsioonis ja mulle meeldib see nentimine, et ükskõik, milliseid vastuseid koalitsioon annab, alati tundub, et küsimused jäid vastuseta. Täna saab kindlasti öelda, et valitsus teeb pingutusi, et eelarvest täiendavalt raha juurde leida ja suurem vastutus on selles valdkonna ministril, aga valitsus teeb tööd ühiselt.

Tagasi üles