Alates 2013. aastast on koalitsioonileppe järgi tasuta kõrgkoolikohti 12 500, kusjuures keskkoolilõpetajaid on selleks ajaks poole vähem.
Kõrghariduse rahastamine hakkab kasvama juba sügisest
25. märts 2011, 14:10
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Sel ja järgmisel aastal võtavad kõrgkoolid riigi raha eest bakalaureuseõppesse ja rakenduslikku kõrgharidust omandama 6434 ning magistriõppesse 2500 üliõpilast. 2013. aastal suureneb esimene arv 2750 ja teine 750 võrra.
Peale selle õpivad veel mitmel aastal tasuta ehk euroraha eest vahepeal kõrgkooli katkestanud ja TULE programmiga tagasi kutsutud sajad üliõpilased.
Tasu eest jätkavad ka pärast 2013. aastat õpinguid varem tasu eest alustanud, aga ka need, kes omandavad teist või kolmandat kõrgharidust, kes on rohkem kui kümme aastat tagasi õpingud katkestanud või on välistudengid.
Kava järgi, mida haridus- ja teadusministeerium põhjalikult täpsustama hakkab, kasvab eelisjärjekorras küll IT-, tehnoloogia- ja looduserialade koolitustellimuste hulk, aga suureneb ka seni suures osas tasuliste majandus- ja õiguserialade tasuta kohtade arv. Minister Tõnis Lukase sõnul peab tublidel noortel olema võimalik tasuta õppida kõigil pakutavatel erialadel.
Võimalike üliõpilaste hulga vähenemine ja tasuta õpivõimaluse suurenemine võib aga õppekvaliteedi alla viia. «Me ei karda seda,» ütles Tallinna Tehnikaülikooli rektor Andres Keevallik. «Ülikooli sisse võib saada, aga õppimisega peab hakkama saama,» ütles Keevallik, lisades, et tehnikaülikooli jäävad õppima paremad. «Meie väljalangemus on 35–40 protsenti.»
Tartu Ülikool on sellest aastast kehtestanud korra, et neid tudengikandidaate, kes said riigieksamitel alla 60 punkti, ei võeta jutulegi.
Kui tasuta õppivate üliõpilaste arv märkimisväärselt suureneb, väheneb kõrgkoolide vajadus noori iga hinna eest tasulistele kohtadele õppima võtta. «Kõrghariduse rahastamine kasvab täpselt nii palju, kui me IRLi valimisprogrammis olime arvestanud – 2016. aastaks saab kõrgharidus senisele rahale, 133 miljonile eurole aastas lisaks üle 41 miljoni euro aastas,» ütles Lukas.
See katab peaaegu täielikult summa, mille kõrgkoolid praegu tasuliste kohtade arvelt teenivad.
Lukase sõnul hakkavad kõrgkoolid juba sellest sügisest saama esmakursuslaste eest riigilt kümme protsenti rohkem raha, mida nimetatakse kvaliteedi komponendiks. «See tähendab, et rahastamine hakkab kasvama kohe. Kõrghariduse täiendava rahastamise vajadus oli ilmne ja seda me ka koalitsiooniläbirääkimistel küsisime,» ütles Lukas.
Üliõpilaskondade liidu juhatuse aseesimehe Eimar Veldre sõnul on otsus õppekohtade arvu 40 protsendi võrra suurendada väga õige suunavõtt. Rahul ei ole üliõpilaste esindajad aga sellega, et õppetoetuste uus, vajaduspõhine süsteem, mis on juba välja töötatud, hakkab koalitsioonileppe järgi tööle alles 2015. aastal.
«Tegutseme omalt poolt selle nimel, et see kuupäev ettepoole toodaks,» ütles Veldre. Ta tuletas meelde, et see oli ka eelmise valitsuse koalitsioonileppes sees, kuid 2008. aastal jäi masu tõttu seisma.
«Koalitsioonileppesse ei ole kahjuks üldse jõudnud masu ajal katkestatud õppelaenu hüvitamise teema. Ootame ka sellele õiglasemat lahendust – läheme sellega uuesti riigikokku,» lausus üliõpilaste esindaja.
Lisaraha
Kõrghariduse rahastamise kasv, lähtudes praegusest 133 miljonist eurost
• 2013 pluss 10,8 mln eurot
• 2014 pluss 21,9 mln eurot
• 2015 pluss 33,8 mln eurot
• 2016 pluss 41,4 mln eurot