Sinu brauser on natuke ajast maha jäänud. Et kõik töötaks, nagu vaja, palun uuenda enda brauserit.
Küpsised aitavad meil teenuseid edastada. Meie teenuseid kasutades nõustute sellega, et kasutame küpsiseid. ROHKEM INFOT >
XII noorte laulu- ja tantsupidu Eesti Meedia / Postimees

Neidudekoori eestvedaja: tean, kuidas Eestit paremaks teha!

Saame tuttavaks laulupeolistega!

KOMMENTEERI PRINDI ARTIKKEL
Saada vihje
XII noorte laulupeo neidudekoori liigijuht Triin Koch | FOTO: Aivar Pihelgas

XII noorte laulupeo neidudekoori liigijuht Triin Koch ootab põnevusega seekordset erilist laulupidu, kus nii paljud noored dirigendid saavad teha oma dirigendidebüüdi.

Kellest koosneb Sinu meeskond?

Peale minu on meeskonnas veel kolm noort dirigenti. Külli Kiivet on õpetaja Tallinna Muusikakeskkoolis, juhatab üle-eestilist neidudekoori «Leelo» ja ETV noortekoori.

XII noorte laulupeo neidudekoori liigi dirigent Külli Kiivet. / Aivar Pihelgas

Tiiu Sinipalu on neljakuuse pisipoisi ema, juhatab kammernaiskoori Sireen.

XII noorte laulupeo neidudekoori liigi dirigent Tiiu Sinipalu. / Aivar Pihelgas

Mai Simson õpib EMTA magistriõppes, juhatab naiskoori Miina, Jõgeva Gümnaasiumi neidudekoori ja Eesti Noorte Segakoori.

XII noorte laulupeo neidudekoori liigi dirigent Mai Simson. / Aivar Pihelgas

Meil on väga tore, kokkuhoidev ja teineteist toetav naiskond.

Milline tähendus on Sinu jaoks sõnapaaril «mina jään»?

Minu jaoks tähendab see enese leidmist, enesekindlust, arusaamist kes ma olen ja mis on minu ülesanded. Otsesõnu – mina jään Eestisse ja tean, kuidas ma saan Eestit paremaks teha.

Milline on Sinu kõige meeldejäävam mälestus seoses laulupeoga?

Minu esimene pidu oli 1987. aasta koolinoorte laulupidu. Ühe väikelinnast tulnud lapse jaoks oli juba Tallinna saabumine suur elamus, ent kõike rohkem mäletan hetke, kui hakkas laulma ühendkoor. See kõla lõi mind sõna otseses mõttes tummaks. Ma lihtsalt seisin seal teiste hulgas ja kuulasin. See kõla on mul kõrvus siiani.

Olen ka üsna kindel, et minu alateadvusse jäi sealt nii tugev jälg, et see on mõjutanud minu edasist elukäiku ja kooridirigendiks saamist. Teine väga oluline pidu oli 1990 aasta üldlaulupidu. See aeg oli kogu eesti rahva jaoks murranguline ja põnev. Olles siis 15-aastane, olin ma juba absoluutselt veendunud, et minust saab dirigent. Kui eelmisest peost mäletan vaid kõla, siis sellest üldlaulupeost mäletan iga pisimat detaili, iga laulu, iga dirigenti. Võin siiani peast laulda paljude laulude partiisid. See oli võimas elamus!

Mida ja miks tooksid esile oma liigi repertuaarist?

Nimetaksin kolm laulu. Kadri Voorand on kirjutanud just selle peo jaoks laulu «Aga tule». See lugu köidab oma värske helikeelega. Väga põnev saab olema juba klassikaks kujunenud Miina Härma «Ei saa mitte vaiki olla» esitus, kus lisaks originaalversioonile tuleb ettekandele Sander Pehki seade samast laulust ja kindlasti väga eriline nüanss on laulupeol esmakordselt kõlav elektrooniline saade. Ja siis Mari Kalkuni lugu «Om laul» mis on võrukeelne ja lisaks kõlab lauluväljakul saateks 20 väikekannelt. Seda kõlavärvi tahaks juba kuulda.

Sinu üks praktiline soovitus noorele, kes tuleb laulupeole?

Püüdke nautida protsessi – iga kooriproovi, iga eelproovi, iga hetke lauluväljakul. Laulupidu ei ole ainult need minutid lauluväljakul vaid teekond hetkest, kui avasid esmakordselt lauliku, kuni laulupeo viimase looni ja tegelikult veel palju kaugemale edasi. Olge kohal, täiega!

Tagasi üles