Eesti inimeste suhtumine lesbidesse ja geidesse on kolme aastaga paranenud ning homoseksuaalsust peab vastuvõetavaks 41 protsenti elanikkonnast, selgub täna avaldatud Eesti mahukaimast LGBT-teemalise avaliku arvamuse uuringust.
Uuring: Eesti inimeste suhtumine lesbidesse ja geidesse on pisut paranenud
23. mai 2017, 13:27
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Uuring näitab, et võrreldes kolme aasta taguse ajaga peab homoseksuaalsust vastuvõetavaks märkimisväärselt rohkem inimesi, teatas Eesti Inimõiguste Keskus BNSile. Kui 2014. aastal pidas homoseksuaalsust pigem või täiesti vastuvõetavaks 34 protsenti elanikkonnast, siis nüüdseks on nende inimeste osa kasvanud 41 protsendini.
Homoseksuaalsust peab taunitavaks 52 protsenti elanikkonnast, kolm aastat tagasi pidas homoseksuaalsust pigem või täesti vastuvõetamatuks 59 protsenti vastajatest. Olulised erinevused suhtumises tulevad esile vastajate vanuse, koduse keele ja haridustaseme lõikes. Suhtumine geidesse ja lesbidesse on parem eestikeelse, samuti noorema või kõrgemalt haritud elanikkonna hulgas.
«Samas arvasid vastajad, et homoseksuaalsust taunib ühiskonnas koguni üle kahe kolmandiku inimestest, mis uuringu põhjal kaugeltki nii ei ole. Olukorda nähakse palju tumedamates toonides, kui see tegelikult on,» ütles Eesti Inimõiguste Keskuse juht Kari Käsper.
Samuti on eestikeelsest elanikkonnast 23 protsenti kokku puutunud kampaaniatega, mis õhutavad sallimatusele homoseksuaalsete inimeste suhtes, 15- kuni 19-aastastest noortest puutus selliste kampaaniatega kokku koguni 40 protsenti vastajatest.
Olmeline suhtlus homoseksuaalsete inimestega on enamusele vastajatest vastuvõetav. Positiivsemaks on muutunud suhtumine olukorras, kui oma laps oleks homoseksuaalne, suhtumine ei muutuks halvemaks 56 protsendil vastajatest, kolme aasta eest oli nende inimeste osa 40 protsenti.
Samuti tõi tänavune uuring välja, et kooseluseaduse pooldajate ning vastaste hulk on võrdsustunud ulatudes vastavalt 45 ja 46 protsendini. Kolme aastaga on oluliselt kasvanud samasooliste abielu pooldajate hulk, mis on nüüdseks 39 protsenti.
«Kui üldised trendid on selle mahuka uuringu põhjal pigem positiivsed, siis muret teeb suur lõhe suhtumises eesti- ja venekeelse kogukonna vahel,» sõnas Käsper. Eesti emakeelega inimesed toetavad kooseluseadust 56 protsendiga ja samasooliste abielu 47 protsendiga märkimisväärselt enam kui vene keele kõnelejad. Venekeelsest elanikkonnast toetab kooselu registreerimist vaid 21 protsenti ning samasooliste abielu 20 protsenti.
«Ka homoseksuaalsuse defineerimisel pidasid vene keelt kõnelevad inimesed seda märksa enam haiguseks või hälbeks või halvustasid seda,» ütles Käsper.
Teisipäeval avalikustatud uuringu viis Eesti Inimõiguste Keskuse tellimusel läbi Turu-Uuringute AS, märtsis ja aprillis küsitleti uuringu tarbeks silmast silma 1005 inimest.
Kuna üldjoontes kasutati uuringus sama metoodikat ja samu küsimusi, mis 2014. ja 2012. aastal sarnaste uuringute puhul, võimaldab see uuringute tegijate arvates jälgida elanikkonna arvamuse muutumist aastate jooksul.