Venemaa tahab Krossi Arctic Sea asjus veel kord üle kuulata

Anneli Ammas
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Eerik-Niiles Kross.
Eerik-Niiles Kross. Foto: Urmas Luik

Ametlikult kinnitamata andmetel soovivad Vene õiguskaitseorganid Eesti ametivendade abi, et tuua julgeolekunõunik ja ettevõtja Eerik-Niiles Kross Venemaale veel kord ülekuulamisele seoses kaubalaeva Arctic Sea kaaperdamisega 2009. aastal.


«Uut õigusabipalvet ei ole Venemaa meile esitanud, kuid erinevatel riikidel on Arctic Sea asjus samad huvid – selgitada välja, mis tegelikult juhtus,» ütles riigiprokurör Norman Aas.

Ta lisas, et seoses Krossiga Eesti prokuratuurile läinud aastal esitatud õigusabipalve on rahuldatud ja rohkem infot selles küsimuses Venemaa uurijaile Eestil lisada pole.

«Olen andnud Eesti vastavatele asutustele ütlusi juba enam kui aasta tagasi. Eesti prokuratuur teatas siis, et mul ei ole Arctic Sea kaaperdamisega seost,» lausus Eesti endine luurekoordinaator Kross, kes on ka ise kuulnud mitteametlikust katsest teda kui süüdistatavat Venemaale viia.

Tema sõnul on praegusel juhul tähelepanuväärne, et venelased üritavad kasutada oma täitevvõimu kontrolli riigisisese õigussüsteemi üle väljaspool oma piire.

«Venemaal on sisuliselt võimalik esile kutsuda ette valmis tehtud kriminaalõiguslikud protseduurid ja kohtuotsused ükskõik millise režiimile ebameeldiva isiku suhtes,» lisas ta. «Võimalik, et nüüd testitakse sellist lähenemist Euroopa Liiduga.»

Aas märkis, et Eesti ja Venemaa õigusabileping võimaldab mitmesuguseid toiminguid. «Nende uurijad saavad siia tulla küsitlema ja neile huvi pakkuvad isikud võivad ka Venemaale vastuseid andma minna,» loetles ta.

Peaprokuröri sõnul teevad Eesti ja Vene õiguskaitseorganid vastavalt lepingule head koostööd. «Mitteametlikke suhteid meil pole,» lisas Aas, jättes vastamata küsimusele, kas mitteametlik kiri, mida juriidiliselt õigusabipalvena ei käsitleta, on Eesti prokuratuurile saadetud.

Arctic Sea kaaperdati 2009. aasta juulis Rootsi lähistel ning leiti üles kuu aega hiljem Roheneemesaarte lähistel. Möödunud aastal mõistsid Venemaa kohtud kaheksa meest laeva hõivamises süüdi ning nad kannavad 7–12-aastast karistust.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles