Tallinna Ülikooli emeriitprofessor Viive-Riina Ruus leidis 9. klassi õpilastest rääkides, et Pisa-uuringu järgi ei loe Eesti õpilased enam eriti ilukirjandust.
Emeriitprofessor: lapsed ei loe enam ilukirjandust
5. aprill 2011, 21:23
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Eelkõige põhikoolidest rääkides leian, et meie kool võiks pakkuda lastele rohkem õppimisrõõmu ja naudingut,» sõnas Ruus ETV saates «Vabariigi kodanikud».
«Meie põhikool võiks olla veel parem, ta on hea, aga kui küsime, mis koolis pakub huvi õpilastele, siis lugemisnaudingult olema langenud 65 riigi hulgas 45. kohale, õpilased ei armasta samuti loodusteadusi,» loetles Ruus.
«Ilukirjandust lapsed enam ei loe, oleme saba päris lõppu langenud, keegi on midagi kuskil teinud sellega,» pakkus Ruus.
Gustav Adolfi gümnaasiumi direktor Hendrik Agur nõustus, et ilukirjanduse lugemuse langus on tõesti probleem.
«Oleme küll 3. kohal digikeskkonna tarvitamise sageduselt, see on ka üks väheseid kohti, kus poisid on tüdrukutest eespool,» selgitas emeriitprofessor.
«Minu meelest tipus on need, kes naudivad seda, mida nad teevad, neile meeldib, see on tippude märk,» pakkus abiturient Martin Kiik.
«Aga keskeltläbi pakume naudingut liiga vähe,» rõhutas Ruus.
«Lapsed veedavad aega virtuaalkeskkonnas, mida veel 5-10 aasta eest sel määral polnud, me peame lapsi veel rohkemgi ette valmistama kooliks,» leidis koolikatsetest rääkides Studio Lingua keeltekooli juhataja Martina Põldvere.
«Sotsiaalne keskkond ja vestlus kodus on kadumas, tullakse töölt koju, lülitatakse televiisor käima, see jääb taustaks, aga kui palju me räägime oma muredest, päevast?» muretses Põldvere.
«Ilmselt kasutatakse virtuaalset keskkonda ka kodusiseseks suhtluseks, see on väga ohtlik. Õpilased õpivad täna teistmoodi kui 5-10 aastat tagasi, me isegi ei tea, kuidas nad õpivad, seda pole uuritud,» rõhutas Põldvere.