Sinu brauser on natuke ajast maha jäänud. Et kõik töötaks, nagu vaja, palun uuenda enda brauserit.
Küpsised aitavad meil teenuseid edastada. Meie teenuseid kasutades nõustute sellega, et kasutame küpsiseid. ROHKEM INFOT >

Naabrite kodutee sulgenud mees sai riigikohtus õiguse

Täiendatud kohtu lisaselgitustega - võidust pole kasu.

17
KOMMENTEERI PRINDI ARTIKKEL
Saada vihje
Eratee märke tekib Eestisse nagu seeni peale vihma. | FOTO: Mihkel Maripuu

Naabrite jaoks tee sulgenud Jaan Latik sai riigikohtus õiguse, sest kohtu arvates polnud Kuusalu vallal õigust naabrite huvides kehtestada eratee kasutamiseks sundvaldust. Kohtuvõidust hoolimata pole tal õigust naabrite liikumist piirata.

Harjumaal Kolgakülas elav Jaan Latik vaidlustas Kuusalu valla seatud sundvalduse, teatas riigikohus. Vald kehtestas Latiku krunti läbinud erateele sundvalduse, kuna mees ei lasknud 12 kinnistu omanikul kasutada tema krunti läbivat umbes 56 meetri pikkust erateed. Tee sulgemisel jäid naabrid ilma senisest avalikust läbipääsust riigimaanteele.

Riigikohtu selgituse kohaselt näeb seadus ette, et kui maaomanik ei ole nõus sõlmima kokkulepet tee avalikuks kasutamiseks, on riigil või kohalikul omavalitsusel õigus seada sundvaldus. Sundvalduse alusel on kohalikul omavalitsusel omakorda võimalik määrata eratee avalikuks kasutamiseks. Sellise otsuse vald 2015. aastal ka langetas.

Maaomanik kaebas valla otsuse Tallinna halduskohtusse, mis jättis selle rahuldamata. Kohtuotsuse järgi oli kaebaja teadlik sellest, et kinnistul asub osa avalikult kasutatavate teede hulka kantud teest ja see on ligipääsuks 12 kinnistule.

Latik kaebas kohtuotsuse edasi ringkonnakohtusse, kuid ei saanud ka sealt õigust. Ringkonnakohus leidis, et sundvalduse seadmisega faktiline olukord kaebaja jaoks ei muutu. Õueala on piiratud ja ohtu perele ei ole. Riigimaanteele väljasõitmise ohutus ei puuduta kaebajat. Ka leidis kohus, et kaebajal oli erastamisel võimalik piirangutega arvestada ja avalikkuse huvi kaalub üles sundvalduse seadmisega kaasneva õiguste riive.

Latik vaidlustas ringkonnakohtu otsuse riigikohtus.

Riigikohtu halduskolleegium aga leidis, et eratee sundvõõrandamiseks ei piisa üksnes valla otsusest. «Selleks (sundvalduse määramiseks – toim) on vajalik õiguslik alus ehk teatud haldusaktide olemasolu, praegusel juhul see puudus ja seega oli valla otsus sundvalduse seadmiseks õiguslikult tühine,» selgitas riigikohtu kommunikatsiooni juhataja Merje Talvik.

Võit ei anna alust liiklust piirata

Talviku sõnul on antud juhul oli tegemist avalikult kasutatava teega, kuna see oli vallavolikogu otsusega kantud kohalike teede nimekirja. Teeseaduse kohaselt on aga kõik kohalikud teed avalikult kasutatavad. «Sel põhjusel peab maaomanik võimaldama ka teel liiklemist olenemata sellest, et riigikohus tühistas sundvalduse seadmise,»  selgitas Talvik.

Jätkuvate vaidluste vältimiseks soovitas riigikohus vallavolikogul üldplaneeringut täiendada teemaplaneeringuga (PlanS § 93 lg 2), mis võimaldaks ühtlasi täpsustada ka teisi kohalikke teid.

Vaidluse ajalugu

Kalda tee probleemi juured ulatuvad 2002. aastasse, kui kohaliku omavalitsuse otsusega kaardile kantud teedest jääb avalikku kasutusse kõnealune Kalda tee ning kõrval oleval teisel lõigul võetakse teekate üles ja see jääb eraomaniku hoovialasse, vahendas mullu novembris ETV saade «Pealtnägija».

Kümmekond aastat tagasi said maaomanikud võimaluse Kalda tee lõigud erastada ja kolm aastat tagasi sõlmis vald kõigi erateede omanikega avaliku kasutamise lepingud, ainsana jättis lepingu sõlmimata Jaan Latik. 2015. aastal pani mees tee väravaga kinni ning naabritel tuli hakata koju sõitma üle põllu.

Kalda tee vaidluse puhul on tegu esimese korraga, kui teevaidluses rakendatakse uue ehitusseadustiku paragrahvi, mis lubab kohalikul omavalitsusel hädaolukorras sisuliselt tee tagasi võtta.

Tagasi üles