Sinu brauser on natuke ajast maha jäänud. Et kõik töötaks, nagu vaja, palun uuenda enda brauserit.
Küpsised aitavad meil teenuseid edastada. Meie teenuseid kasutades nõustute sellega, et kasutame küpsiseid. ROHKEM INFOT >

Rohelistele pakkus Rail Balticu toetamise eest raha Jüri Mõis

Täiendatud kell 16.35

43
KOMMENTEERI PRINDI ARTIKKEL
Jüri Mõis. | FOTO: Erik Prozes

Erakonnale Eestimaa Rohelised pakkus Rail Balticu toetamise eest raha ettevõtja Jüri Mõis.

Mõis ütles Postimehele, et ta ei pea rohelistele 24. mail tehtud ettepanekut mingiks saladuseks. «Loomulikult tegin ma selle pakkumise avalikult,» lausus Mõis.

Ta lisas, et poliitika ongi avaliku sektori valdkond ja avalik sektor tähendabki seda, et kõik on avalik.

«Ma otsin piltlikult öeldes, rahastus kaenlas, mõttekaaslasi, kellega koos kandideerida ja suhtumine Rail Balticusse on see, millega minu seisukohad rohelistega ei haaku. Üritasin neid ümber veenda, sest kogu maailma rohelised on alati olnud pigem raudteede ja rongide poolt ning autode vastu, kuna raudteetransport on roheline mõtteviis. Arvasin, et see on neil programmis näpuviga, aga see ei ole nii,» ütles Mõis.

Mõis avaldas imestust, miks hoidsid rohelised seda nii-öelda salapärast infot ligi kuu aega enda teada, samas kui kohtumine roheliste büroos Tallinnas Süda tänaval leidis aset juba 24. mail. Ta lisas, et ei saa Eesti rohelistest aru.

«Rohelised on Euroopas väga tõsine jõud ja mulle meeldib roheline maailmavaade. Rohelised peaksid lööma ühiskondlikus debatis kaasa. See vajab arutelu, kuidas me loodusega kompromisse teeme. Rohelised on tavaliselt autode vastu ja rongide poolt. Küsisin neilt, kas nemad tahaksid teha enne raudteed hoopis neljarajalise autotee Euroopasse. Nemad ütlesid, et mingit 2+2 autoteed Euroopasse ei tule. Nad on põhimõtteliselt arengu vastu. Nii radikaalne roheline liikumine olema ei peaks. Rohelistega ma ühist keelt ei leidnud, aga me lahkusime sõpradena,» rääkis Mõis.

Mõis hindas, et oli valmis korraldama rohelistele valimiskampaania, mille kulud jäävad suurusjärku paarsada tuhat eurot.

«Mul on sõpru ärimeeste seas, kellel on natuke igav. Kui ma roheline oleks, teeksin ma erakonnale valimiskampaania, mille maksumus jääb 100 000 ja 200 000 euro vahele. Aga roheliste puhul pole mul vaja enam mingit suurusjärku täpsemalt ette kujutada,» lausus Mõis.

Mõis lisas, et ta on rääkinud kandideerimisest ka Konservatiivse Rahvaerakonna (EKRE) ridades, kuid selle parteiga tekkisid tal teised ebakõlad. «Näiteks ei soovi ma koostööd Euroopa Liidust lahkumise pooldajatega. Ja kui ma nende valimiskampaaniat toetaksin, võib jääda EKRE-le mulje, et tahan neid selles küsimuses ära osta,» lausus Mõis.

Ta märkis, et on väga heades suhetes Reformierakonnaga, kelle valimisplatvorm talle meeldib. «Kuid ma ei ole ka Reformierakonnaga kätt surunud, neil võttis minu suhtes selgusele jõudmine aega. Vahepeal tekkis mõte ka valimisliit luua. Praegu võin öelda, et kandideerin sügisel Tallinna linnavolikogu liikmeks, aga kuidas ja millises nimekirjas, on veel vara öelda,» sõnas ta.

Mõis kavatseb valituks osutudes jääda linnavolikogu liikmeks ja ühegi nimekirja linnapeakandidaadiks ta ei pürgi, kuna tal ei ole piisavalt aega töötada meerina, mis nõuab ööpäevas 24 tundi pühendumist. Samuti leiab Mõis, et poliitika tuleb linna juhtimise juurest ära viia.

«Normaalne oleks, et poliitiline tegevus lõpeb volikogus ja linnapea oleks tähtajalise töölepinguga parteitu spetsialist. Linnapea kohale tuleks teha avalik konkurss ja poliitilise kuuluvuse järgi ei peaks keegi saama linnapeaks, abilinnapeaks või mõneks muuks mutriks. Igal pool tsiviliseeritud maailmas see nii ongi, näiteks Soomes. Poliitilised mängud peavad jääma volikogu tasemele. Praegune süsteem on kahetsusväärne, kuna inimesed valivad ikkagi volikogu, mitte linnapead. Linnas peaks kõige tähtsam mees olema volikogu esimees, mitte linnapea,» sõnas Mõis.

Rohelised pidasid Mõisa pakkumist vastuvõetamatuks

Roheliste juht Züleyxa Izmailova ütles Postimehele, et Jüri Mõis pakkus tõepoolest erakonna valimiskampaania kulude kinnimaksmist, kui rohelised oma seisukohta Rail Balticu suhtes muudavad.

«Meie vestluse käigus käisid võimalike toetajatena läbi ka Hillar Tederi ja Siim Kallase nimed. Kallast mainis ta mitu korda. Ma ütlesin selle peale, et Siim Kallas on meedias korduvalt Rail Balticust rääkinud, aga ühtegi tõsiseltvõetavat argumenti ei ole ma kodagi kuulnud,» ütles Izmailova.

Roheliste juhi sõnul rääkis Jüri Mõis kohtumisel, et Rail Baltic toob Eesti majandusele lisandväärtust. «Ta rääkis, et kruusa vedavad veoautojuhid ja kaevandajad saavad raudtee ehituse ajal tööd. Selline labane käsitlus tal oligi. Loomulikult me ei saa selliste asjadega nõustuda,» ütles Izmailova.

Tema sõnul oli raske hinnata, kas Jüri Mõisa ettepanek oli siiras. «Tema käitumisest võis välja lugeda, et ta esindab kedagi veel. Samas tundus üsna tõepärane, et ta tahtis roheliste nimekirjas kandideerida,» lausus Izmailova.

Ta nentis, et pole Jüri Mõisaga varem kokku puutunud, aga meediast on talle meelde jäänud, et seoses naiste õigustega on tal Mõisaga eriarvamused. Izmailova pidas silmas aprilli keskel toimunud ETV saadet «Suud puhtaks», milles ta avaldas arvamust, et meeste ja naiste palgalõhe ei ole teema, millele peaks suurt tähelepanu pöörama, kuna praegune olukord ongi normaalne.

Küsimusele, miks otsustasid rohelised teha Mõisaga kohtumise avalikuks alles täna, vastas Izmailova, et ta ei ole sellises olukorras varem olnud ja ei osanud midagi peale hakata, kuna pakkumine oli niivõrd ootamatu. Samas möönis ta, et tänane hommik, kui riigikogu arutas Rail Balticu leppe ratifitseerimist ja rohelised korraldasid Rail Balticu vastase meeleavalduse, oli info avaldamiseks hea aeg. «Kui mitte täna hommikul, siis millal veel. Me lootsime, et ehk see annab riigikogulastele mõtteainet juurde, kahjuks peame nentima, et sellest polnud kasu,» lausus Izmailova.

Ta lisas, et hoolimata leppe ratifitseerimisest ei kavatse rohelised Rail Balticu ehitusega leppida.

«Haabersti hõberemmelgas on alles algus. Eesti ühiskond on piisavalt küps, et seista oma õiguste eest ka tänaval. Hõberemmelgas ongi sümbol. Ma ei mäleta, et sellist asja oleks Eestis varem olnud, kui inimesed tulevad millegi kaitseks kohale ja keelduvad lahkumist. Eks me näeme, mis Rail Balticuga juhtuma hakkab,» ütles Izmailova.

Ta lisas, et suure tõenäosusega Rail Baltic Euroopa Liidu rahastust ei saagi.

Rohelised ei tahtnud Mõisa nime välja öelda

Täna hommikul ei olnud rohelised valmis raha pakkunud äri- ja poliitikategelase nime avalikustamist, kuna kartsid kohtuasja. Roheliste erakonna juhatuse liikmete sõnul pakkus neile Rail Balticu suhtes seisukoha muutmise eest raha üks väga tuntud ja jõukas inimene, kes on olnud Tallinna linnas kõrges ametis, ja seotud pikka aega valitsuses olnud erakonnaga.

Roheliste esimees Züleyxa Izmailova ütles hommikul, et kuna tegemist on väga tuntud inimesega, oli ta veendunud, et isik tahab pakkuda ennast roheliste kandidaadiks Tallinna linnapea kohale.

Izmailova ütles Postimehele, et rohelised said rahapakkumise mai teises pooles ning jutuajamine toimus erakonna büroos Tallinnas Süda tänaval. Roheliste poolt osalesid kohtumisel veel juhatuse liikmed Aleksander Laane ja Olev-Andres Tinn.

«Me oleme otsustanud, et ei ütle seda nime praegu välja, kuna meil ei ole vettpidavat tõendit selle kohtumise toimumise kohta. Meil ei ole kombeks kohtumisi salvestada. Kui see inimene peaks meie vastu kohtusse pöörduma, siis võtaks see tähelepanu maha meie põhiteemalt, milleks on Rail Balticu leppe takistamine,» ütles Izmailova.

Tema sõnul on see inimene olnud seotud pikka aega valitsuses olnud ja ka praegu valitsuses oleva erakonnaga.

«Meie summadeni ei jõudnud, pakkuja sõnade järgi, et makstakse kinni meie valimiskampaania,» ütles roheliste juht täna hommikul.

Laane: tegemist on jõuka inimesega, kes on võimeline oma pakkumist finantseerima

Ka roheliste juhatuse liige Aleksander Laane keeldus hommikul raha pakkunud inimese nime välja ütlemast.

«Meil ei ole kombeks lindistada sellised kohtumisi ega protokollida. Kohtumisel oli küll kolm inimest meie poolt, aga sellegipoolest pole meil jutuajamise kohta kindlaid tõendeid. See inimene saaks meid rahulikult kohtus loksutada aastaid. Kuid see on asi, mida erakonna eelarve kuidagi ei võimalda,» ütles Laane.

Laane sõnul näitab see, et kui selliseid pakkumisi tehakse väljaspool riigikogu olevatele erakondadele, kes ei saa hääletusnuppu vajutada, siis võib ainult oletada, millise surve all on riigikogus olevad erakonnad.

Laane sõnul ei saa ta öelda, ka seda, millisesse erakonda see isik viimati kuulus, kuna siis pole tema nime keeruline välja mõelda.

«Tallinnas on ta olnud kõrge koha peal. Kas ka linnapea, seda ma ei kinnita ega lükka ümber. Tegemist on väga jõuka inimesega ja meil ei ole mingit kahtlust, et ta oleks võimeline oma pakkumist finantseerima. Praegu ta riigikogusse ei kuulu, kuid minu meelest ei ole ta kunagi poliitikast lahkunud, kuna võtab erinevatel teemadel sõna kogu aeg,» rääkis Laane.

Laane sõnul on praegu erakonna juhatuse liikmetel kokkulepe, et nad seda nime välja ei ütle. «Me peame lähtuma sellest, kas me suudame seda kohtus ka tõestada. Raha määrab selliste asjade puhul liiga palju,» ütles Laane täna hommikul.

Tinn: nime väljaütlemine ei muudaks midagi

Roheliste juhatuse liige Olev-Andres Tinn ütles, et filosoofilisest seisukohast ei muuda inimese nime teatavaks tegemine midagi ja praegu nad seda nime välja ei ütles. «Juhtum näitab, et on olemas jõud, kes üritavad Rail Balticut iga hinna eest läbi suruda, kasutada erinevaid vahendeid,» ütles Tinn hommikul Postimehele.

Tinni sõnul saab ta öelda ainult seda, et tegemist on väga tuntud inimesega, keda peaksid teadma kõik, kes vähegi uudiseid jälgivad.

Tagasi üles