Laulu- ja tantsupeo rongkäigu ajal kehtivad seninägematud turvameetmed

Politseiauto. Foto: Mati Hiis / Õhtuleht

Laulu- ja tantsupeo rongkäigu turvamine on politsei jaoks olnud alati suur väljakutse, kuid kunagi varem ei ole kasutusele võetud selliseid turvameetmeid, nagu tänavu.

Euroopas sagenenud sõidukitega toime pandud terrorirünnakud pani meiegi politseiametnikke juba varakult mõtlema, kuidas tagada muutunud julgeolekukorras noorte laulu- ja tantsupeo rongkäigus osalejate täielik turvalisus.

«Rongkäik on meie jaoks selleaastasel peol kindlasti suurim väljakutse. Iga politseiametniku kuklas tuksub teadmine muutunud julgeolekuolukorrast maailmas ja see paneb ametnikke loomulikult hoopis teistmoodi mõtlema,» rääkis Põhja prefektuuri prefekt Kristian Jaani.

Jaani sõnul läheneti veel kolm aastat tagasi toimunud laulu- ja tantsupeol rongkäigu turvamisele sootuks teistmoodi. Seekordse rongkäigu nähtavaks muudatuseks on betoontõkked, mis piiravad rongkäigu liikumise trassiga piirnevaid väljasõite. Lisaks on suurematele ristmikele kaasatud vabatahtlike päästeautod ning liiklust korraldavad reguleerijad.

«Kogu rongkäigu liikumise trass Vabaduse väljakust lauluväljakuni tuleb meie poolt ära katta ja me teeme seda varasemast kindlasti teistmoodi,» selgitas Jaani, et vast kõige olulisemaks silmnähtavaks muudatuseks ongi teetõkked. «Tänases maailmas peab paratamatult hoolikalt läbi mõtlema, kuidas sõidukid võivad massiüritustele ligi pääseda ja kuidas ohte minimaliseerida.»

Jaani sõnul on turvalisuse tagamiseks plaanis veel nii mõndagi, millest avalikult mõistetavatel põhjustel rääkida ei saa. Küll võib veel märkida, et rongkäiguga on tänavu seotud ka rohkem korrakaitsjaid kui varasematel kordadel. Kokku on politseiametnikke umbes 150, nende seas 35-40 korrakaitsjat teistest prefektuuridest üle terve Eesti. Ringi liiguvad nii politseivormis korrakaitsjad kui ka erariietes kriminaalpolitseinikud.

«Vaatamata sellele, et mitukümmend töötajat meile mujalt Eestist appi tuleb, jäävad patrullid teistesse piirkondadesse ja sündmustele reageeritakse samamoodi,» kinnitas Jaani.

Lapsed kaovad silmist

Politsei- ja piirivalveametis tehti laulu- ja tantsupeo planeerimisega algust juba pool aastat tagasi. «Mida lähemale sündmus jõuab, seda intensiivsemaks kõik muutub. Politseinikud on laulu- ja tantsupeo raames väljas muidugi juba alates reedest, kui Kalevi keskstaadionil toimub tantsupidu. Kuid enne seda käime läbi kõik 60 noorte ööbimiskohta Tallinnas ja Harjumaal. Suhtleme ja anname õpetussõnu, kuidas ohu korral käituda,» rääkis Jaani.

Peol osalejate ööbimiskohad on läbi käinud ka päästjad, et veenduda hoonete tuleohutuses. Lisaks väisavad politseinikud harjutusväljakuid.

Jaani tuletas veel meelde, et peo ajal tasub oma asjadel silma peal hoida ning lapsed võiksid oma käele kirjutada lähedase inimese telefoninumbri. «Varasem kogemus näitab, et peo ajal puutume kõige rohkem kokku kadunud lastega, kes leiavad alati lõpuks tee meie juurde. Samuti kaotatakse meeletus koguses asju ära,» rääkis ta.

Nii nagu tuli Lääne prefektuur mullu suvel pärast suurüritust Weekend Baltic Festival välja Facebooki üritusega, kuhu lisati pilte festivalil kaotatud asjadest, teeb seda tänavu pärast noorte laulu- ja tantsupidu ka Põhja prefektuur, kelle Facebooki lehte tasub seega jälgida.

XII noorte laulu- ja tantsupeo «Mina jään» pidulik rongkäik toimub juba sel pühapäeval, kui ligi nelja ja poole kilomeetri pikkusel teekonnal marsib lauluväljakule pea 40 000 noort koos juhendajatega. Rongkäigu rivistumise ja liikumise ajal on liiklus suletud. Enne rongkäigu liikuma hakkamist kontrollitakse ala demineerijate ja politseinike poolt üle. Niisamuti kontrollitakse üle lauluväljaku territoorium ja laulukaar. 

Eesistumine toob rohkelt ületunde

Kuid enne veel saab Tallinnas hoo sisse pool aastat vältav Eesti eesistumine, kus selle algust tähistab neljapäeval, 29. juunil europarlamendi ja Euroopa Komisjoni volinike visiit. Õhtul tähistatakse perioodi algust aga suurejoonelise kontserdiga Vabaduse väljakul.

Linnapildis on näha tähtsaid külalisi eskortivaid politseiautosid ja politseivormis korrakaitsjaid eeskätt hotellide ja Kultuurikatla ümbruses ning vanalinnas. Liikluskorraldus Kultuurikatla ja kesklinna hotellide ümbruses muutub juba homsest. Loe lähemalt siit: Tasub teada: Tallinna kesklinnas läheb autoga sõitmine keerulisemaks

Eestis toimub eesistumise ajal üle 230 ürituse ning politsei on kaasatud neist umbes poolesaja puhul. «Üritused on jagatud erinevatesse kategooriasse ja meie teeme nähtavamaid tegevusi 3. ja 4. kategooria puhul,» selgitas Kristian Jaani.

Ta lisas, et näiteks neljapäeval toimuv visiit on kolmanda kategooria oma, kuid järgmisel nädalal Tallinnas aset leidev Euroopa Liidu justiits- ja siseministrite kohtumine on kõrgeima ehk neljanda kategooria sündmus. Teisisõnu, sel nädalal on kaasatud umbes 150, järgmise nädala visiidi ajal aga 500 korrakaitsjat.

Jaani sõnul algas eesistumise korraldamine juba möödunud suvel. «Planeerimise ja juhtimise mõttes on kõik klassikaline, kuid kõige suurem väljakutse on logistiline pool ehk ressursi planeerimine ja kaasamine erinevatele sündmustele.»

Ta tõi võrdluseks, et kui muidu toimub Eestis aasta jooksul üks-kaks tippkohtumist, siis nüüd võib ühe kuu jooksul toimuda kolm olulist kohtumist ja teinekord sündmused kattuvad.

Lisaks väisavad Eestit kruiisituristid, kellega seoses on rohkem patrulle väljas vanalinna piirkonnas. Ehkki ajad on kiired ja turvamist vajavaid sündmusi palju, siis spetsiaalset lisatööjõudu PPA ei värba. «Värbame korrakaitsjaid tavakorras pidevalt juurde, samuti tulevad töötajad appi mujalt prefektuuridest. Oleme välja arvutanud, et eesistumisperioodil teeme kokku umbes 90 000 töötundi, mis tähendab muidugi ka rohkelt ületunde,» märkis Jaani.

Eesti on esimest korda EL Nõukogu eesistuja 2017. aasta juulist detsembrini. Eesistuja juhib nõukogu tööd ehk suunab 28 liikmesriiki ühiste otsuste poole, mis mõjutavad enam kui 500 miljoni inimese heaolu ja turvalisust. Eestis toimub eesistumise ajal üle 230 ürituse, neist ligi 20 suursündmust Tallinnas Kultuurikatlas, ning eeldatavalt saabub eesistumise üritustele kokku kuni 30 000 väliskülalist.