Sinu brauser on natuke ajast maha jäänud. Et kõik töötaks, nagu vaja, palun uuenda enda brauserit.
Küpsised aitavad meil teenuseid edastada. Meie teenuseid kasutades nõustute sellega, et kasutame küpsiseid. ROHKEM INFOT >

Riik püüab soosida Eesti kodakondsuse võtmist

2
KOMMENTEERI PRINDI ARTIKKEL
Saada vihje
Kui Eesti passi soovival välismaalasel ei õnnestu keelt nõutaval tasemel selgeks saada, tuleb kursused tagantjärgi kinni maksta. | FOTO: Eero Vabamägi

Riik soovib luua Eesti kodakondsuse taotlejatele toetavat keskkonda ja edaspidi on tulevastel kodanikel võimalik saada tasuta eesti keele õpet.

«Kodakondsuse taotlemine ei tohi jääda selle taha, et inimesel ei ole võimalik eesti keele õpingute eest maksta või leida töökohustuste kõrvalt aega keeleõppeks,» ütles siseminister Andres Anvelt. Ta lisas, et kui inimene tahab ühiskonda panustada ja on teinud valiku Eesti kodakondsuse saamiseks, siis tuleks teda julgustada kodakondsust taotlema ning luua selle saamiseks toetav keskkond.

Valitsuses heaks kiidetud idee kohaselt võimaldatakse tulevikus ühekordset tasuta eesti keele õpet vähemalt viis aastat Eestis seaduslikul alusel elanud 18–65-aastastele inimestele, kes soovivad taotleda Eesti kodakondsust ja vastavad kodakondsuse taotlemise tingimustele. Keeleõpet pakutakse kolme kuni viie aasta jooksul nulltasemelt kuni tasemeni B1.

Kokkuleppel tööandjaga võimaldatakse lepingu sõlminud inimestele keeleõpet toetavat tasustatud õppepuhkust keeleõppestipendiumi näol keskmise palga alusel 20 kalendripäeva eest aastas ühe mooduli kohta.

«On väga oluline, et inimesele antakse aega keeleõppele keskenduda ja ta ei pea sel ajal muretsema raha pärast. Kodakondsus motiveerib inimesi eesti keelt omandama ja see toetab eesmärki vähendada määratlemata kodakondsusega inimeste arvu,» ütles siseminister.

Leping loetakse täidetuks, kui inimene on läbinud ettenähtud mahus eesti keele kursuse(d), sooritanud positiivselt eesti keele B1-taseme eksami ning esitanud politsei- ja piirivalveametile taotluse kodakondsuse saamiseks. Kui inimene perioodi lõpuks lepingutingimusi täitnud ei ole, peab ta hüvitama lepingust tulenevad kulutused.

Eesti keele oskus on üks Eesti kodakondsuse saamise tingimustest. Keeleeksamit ei pea sooritama inimene, kes on omandanud eesti keeles põhi-, kesk- või kõrghariduse. Keeleeksami sooritamise nõudeid on leevendatud ka vanemaealistele – nimelt alates 65. eluaastast peavad inimesed kodakondsuse taotlemisel sooritama ainult keeleeksami suulise osa.

Tagasi üles