Ametisse astunud kohtunikel on kolmeaastane katseaeg. Kehvade tulemuste korral on võimalik kohtunik katseajal ametist vabastada. Kui katseaeg on aga läbitud, siis võib kohtunikku ametist vabastada kriminaalkuriteos süüdimõistmise korral või korduvate distsiplinaarrikkumiste eest.
Praegu ettevalmistamisel olev uus kohtute seadus loob ka võimaluse, et kohtunik saadetakse kohustuslikus korras end täiendama. Kui ta ei saa sellega hakkama, siis on võimalik ta ametist vabastada.
Seni on kohtunikele koolitus seadusega kohustuslik, ent samas ei kaasne sellega mingeid eksameid ega tegelikku kohustust õppida.
Kohtunike koolituse eest vastutab koolitusnõukogu, kuhu kuuluvad kaks esimese astme, kaks teise astme ja kaks riigikohtu kohtunikku ning prokuratuuri, justiitsministri ja Tartu Ülikooli esindaja.
Koolitusnõukogu teenindab kohtunike koolitamiseks loodud sihtasutus Eesti Õiguskeskus. Alates järgmise aasta 1. jaanuarist tegeleb kohtunike koolitusega riigikohus, teatas riigikohtu pressiesindaja Eveli Kuklane.
Sihtasutus Eesti Õiguskeskus selgitab välja kohtunike koolitusvajaduse, koostab kohtunike koolituse strateegia, iga-aastase koolituse programmi ja kohtunikueksami programmi, analüüsib koolituse tulemusi, tagab vajalike õppe- ja metoodiliste materjalide ettevalmistamise, aitab ette valmistada ja valida koolitajaid ning koostab koolitusnõukogule iga-aastase ülevaate kohtunike koolitusest. (PM)
Viru anomaalia
Viru maakohtus langetatud otsuseid kriminaalasjades tühistatakse palju enam kui teiste maakohtute otsuseid. Ka tsiviilasjades tühistatakse Viru maakohtu otsuseid teistest maakohtutest enam. Kõige vähem tühistatakse Tartu maakohtu otsuseid.
1. Otsus muutmata: Viru maakohtul 45,8 protsenti kriminaalasjadest, maakohtute keskmine 74,5 protsenti.
2. Otsus täielikult tühistatud: Viru maakohtul 12,5 protsenti kriminaalasjadest, maakohtute keskmine 10,5 protsenti.
3. Otsus osaliselt tühistatud: Viru maakohtul 21,5 protsenti kriminaalasjadest, maakohtute keskmine 8,4 protsenti.
Allikas: justiitsministeerium