Otseülekanne ja galerii: riigikogu avab sügishooaja (1)

Helen Mihelson
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.

Täna kell 15 avab riigikogu oma sügisese istungijärgu, mida saab Postimehe vahendusel jälgida ka otseülekandes.

Video ei ole enam kättesaadav. Video ei ole enam kättesaadav.

Avaistungil esinesid kõnedega riigikogu esimees Eiki Nestor ja president Kersti Kaljulaid. Pärast seda kinnitab riigikogu oma töönädala päevakorra.

Avaistungil vastab peaminister Jüri Ratas riigikogu liikmete esitatud arupärimistele Eesti Vabariigi suveräänsusdeklaratsiooni ja Eesti Vabariigi põhiseaduse paragrahvide 1 ja 2 rikkumise, Team Estonia ja Eesti välismajanduspoliitika kursi ning Eesti elanikkonnakaitse ja selle juhtimise kohta. Riigikogu liikmete kõnesoovide korral toimub vaba mikrofon.

Riigikogu sügisistungjärgu avamisel rääkinud riigikogu esimees Eiki Nestor tõdes, et riik vajab reforme, kuid selle käigus pole vajadust vähendada rahva valitud parlamendi võimu ning seeläbi vähendada demokraatiat.

«Mis on inimese korraldatud, pole igavene ja kui midagi saab teha paremini, siis tulebki nii käituda. Seetõttu räägime täna, mitte veel küll eriti valjusti, vajadusest riiki reformida. See on kindlasti vajalik, kuid seejuures ärgem unustagem küsida, mis on muudatuste eesmärk,» märkis Nestor, rõhutades, et kindlasti ei tohiks endale lubada kaotusi või isegi riske suuruses, mille nimeks demokraatia.

Nestori sõnul on oluline, mitu maailmavaadet või siis erakonda võiks riigikogus valijate tahtel olla. «Neli oli minu meelest liiga vähe, kolm oleks viimane piir, kaks aga kuristiku serval seismine, mille puhul järjepidevat riigi juhtimist ei ole eriti võimalik uskuda. Viie protsendi valijate toetus ei jäta täna kedagi rahva poolt valitud kogust välja. Tõsi, küll ehk vaid viis kohta, aga ikkagi. Kuid mida suudaks siin korda saata näiteks kahe liikmega fraktsioon?» arutles Nestor.

«Andkem au meie eelkäijate tööle ka põhiseaduslikkuse järelevalve asjus. Inseneride keeles öelduna: see masin töötab ja hästi töötab. Kõik presidendid ja õiguskantslerid on lähtunud oma volitustest, kohtuvõim Eestis on sõltumatu. Nii peabki olema. Ma ei näe vajadust vähendada rahva poolt valitud parlamendi võimu, luues selle juurde ükskõik kelle palvel kõiki seaduseid ja otsuseid kinnitava teise koja, mida rahvas ei vali ja mida sellepärast nimetatakse põhiseaduskohtuks. Ehk siis riiki reformides ei tohi kaotajaks olla demokraatia ja kõrgeima võimu ehk valijate otsustusõigus,» rõhutas Nestor.

Ta kutsus kolleege riigikogus mõtlema riigireformi käigus ka riigikogu töö korraldusele. «Näiteks, kas meie komisjonide arv on ikka see, mis olema peaks? Kas teid ei häiri, et loomulik soov parlamentaarset debatti pidada saab meil täiskogus võimalikuks siis, kui veidi nupukamalt kasutada riigikogu järelevalve õigusi? Muud võimalust kui arupärimine esmaspäeval meie tänane kodukord suurt ei annagi. Või miks jäävad õiguskantsleri poolt tehtud ettepanekud, millega täiskogu on vaat et üksmeelselt nõustunud, meil kuskile kännu taha kinni? Sest ootame eelnõu kui sellist valitsusest. Parlamentaarses riigis võiks need eelnõud sündida siin majas suurema mureta,» rääkis Nestor.

Tema sõnul saab riigireform edukaks siis, kui otsitakse vastust küsimusele, kuidas võim saaks olla kaasaegsem ja avatum. «Kui me otsime vastust küsimusele, kuidas olla odavam või otstarbekam, siis me võime ju kuskil õnnestuda, aga samas ka näppu lõigata. Valusalt lõigata,» märkis riigikogu esimees.

Nestor prognoosis, et järgnevate kuude jooksul annavad riigikogu tööle eelkõige särtsu ja särinat oktoobris toimuvad kohalikud valimised ja ka nende valimiste tulemused. «Teile kõigile edu soovides julgen meelde tuletada, et kohalikku volikokku valituks saades ei tule teile riigikogu töös mingit hinnaalandust. Seetõttu mõelge hoolega, kas te valituks osutudes suudate ikka kahte kohustust täita. Ehk on õigem teha siinkohal valikuid. Ma ei näe küll põhjust häbeneda, kui kohalikus volikogus keegi alustab tööd ja tegevust alles peale riigikogu volituste lõppu. Sest kandideerimata ja valituks osutumata sinna ju ei peagi saama,» ütles Nestor.

Riigikogu peab Toompea lossis kaks korralist istungjärku aastas: jaanuarist juunini ja septembrist detsembrini.

Kommentaarid (1)
Copy

Märksõnad

Tagasi üles