Kriis viis omavalitsustelt kõige enam haridusraha

Merje Pors
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Pilt on illustreeriv.
Pilt on illustreeriv. Foto: SCANPIX

Valdade ja linnade tegevusvaldkondadest on kahel viimasel aastal vähenenud kulud absoluutsummas kõige enam hariduse valdkonnas, selgub riigikontrolli tehtud küsitlusest omavalitsuste seas.

2008. aastaga võrreldes on haridusvaldkonna tegevusaladest väljaminekud kõige enam vähenenud gümnaasiumidele: kokku 1,3 miljardit krooni.

Haridusvaldkonnas tervikuna on kulud vähenenud 22 protsenti, sealjuures personalile 0,6 miljardit krooni ning investeeringutele 1,4 miljardit krooni. Majandamiskulud on 2009-2010 vähenenud 12 protsenti. Kõige enam on räsitud kulusid investeeringuteks – lausa 72 protsenti.

Siiski ei ole siin tegemist vaid omavalitsuste kärbetega. Nimelt, 2009. aasta riigieelarve lisaeelarvega vähendati märkimisväärselt kohalike omavalitsuste hariduskulusid, muu hulgas ka pedagoogide palgaraha toetust, lisaks vähenes samal perioodil kuue protsendi võrra üldhariduskoolides õppivate laste arv. Kui 2008. aastal õppis üldhariduskoolides 147 500 õpilast, siis 2010. aastal oli nende arv vähenenud 138 400 õpilaseni.

Kui vaadata kulude vähenemist omavalitsuste kaupa, siis 92 vallas ja linnas on suurim kulude vähenemine toimunud hariduses, 74 omavalitsuses aga majanduses. 33 omavalitsuses on kõige enam räsida saanud kultuuri, vaba aja ja religiooni valdkond.

Koos tulude vähenemisega muutus mitmes omavalitsuses aktuaalseks ka vajadus lühendada omavalitsusasutuste töö- ja lahtiolekuaegasid. Peamiselt muudeti lahtiolekuaegu raamatukogudes, avalikes internetipunktides, kuid toodi välja ka lasteaedade ning huviringide tööaja lühendamist.

Riigikontroll analüüsis valdade ja linnade eelarveid ning kogus omavalitsusjuhtide arvamusi selle kohta, kuidas on majandussurutisega kaasnenud tulude vähenemine mõjutanud omavalitsusasutuste töökorraldust, avalike teenuste pakkumist ja hakkamasaamist. Kokku saadi andmed 213 omavalitsuselt.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles