Ameerika Ühendriikide välisministeerium on taas kehtestanud sanktsioonid Vene Föderatsiooni relvaekspordi monopolile Rosoboronoexport.
Washington ohjeldab sanktsioonidega Vene relvaeksporti
24. oktoober 2008, 14:56
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
USA föderaalregistris leiduva dokumendi kohaselt kohaldatakse sanktsioone nende ettevõtete vastu, mis on embargot rikkudes toimetanud edasi sõjaliselt tundlikku tehnoloogiat, mis võiks aidata Iraanil, Põhja-Koreal ja Süürial arendada massihävitusrelvi või raketisüsteeme, vahendas Reuters.
Kokku on musta nimekirja kantud kuraditosin firmat, nende seas Moskva riiklik relvaeksportöör, aga ka Venezuela sõjatööstuskompanii ja kolm suurettevõtet Hiina Rahvavabariigist. Lisaks leiab sealt ka firmad Araabia Ühendemiraatidest, Sudaanist, Süüriast, Põhja- ja Lõuna-Koreast.
Kaks aastat kehtivate sanktsioonide järgi ei tohi ükski USA valitsusasutus nende organisatsioonidega kokkuleppeid sõlmida. Vene relvamüüja oli samas nimekirjas ka eelmisel korral, mis tekitas Moskvas teravat kriitikat.
Rosoboronoexport reageeris ka seekordsele otsusele valuliselt, süüdistades täna oma maa meedias ameeriklasi lihtsalt kõlvatus konkurentsis. Washingtonis aga selgitati, et venelased on müünud Iraani armeele tehnoloogiat massihävitusrelvade ja ballistiliste rakettide valmistamiseks, millest ka püsimine mustas nimekirjas, vahendas Interfax.
USA süüdistab juba pikemat aega islamivabariiki plaanis hankida tuumarelva, mida Teheran kangekaelselt eitab. Venemaa on asunud aga seisukohale, et mingeid tõendeid selle kohta pole. Süüria, Sudaan ja Iraan kuuluvad ka terrorismi toetavate riikide nimekirja, kust kustutati alles hiljuti Põhja-Korea.
Venemaal loodi alles suvel suur riiklik sõja- ja kaitsetehnoloogia gigant, mis koondab ühe mütsi alla Rosoboronoexpordi, riigi suurima autotootja AvtoVAZi ja maailma suurima titaanitootja VSMPO-Avisma. Selle uue moodustise juhiks sai peaminister Vladimir Putini lähedane liitlane Sergei Tšemezov.