Veel augustis Pekingi olümpialt pettunult kaotusega lahkunud ja seepeale loobumismõtteid mõlgutanud Eesti parim sulgpallur Kati Tolmoff leiab rohkem kui kaks kuud hiljem, et tippspordist on veel vara lahkuda.
Kati Tolmoff võitleb hambad ristis edasi
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Kahtlemata oli see mu karjääri suurim nurjumine,» teatas Tolmoff vahetult pärast ränka kaotust olümpiaturniiri avaringis. Paar kuud hiljem on rõõmsameelne Tolmoff suurest pettumusest üle saanud, kuid tunnistab siiani, et kehv sooritus kripeldab hinges.
«Muidugi tahaksin oma tulemust parandada, kuna see oli eriti halb,» sõnas 24-aastane sulgpallur enesekriitiliselt, kuigi juba olümpiale pääsemine oli tema jaoks saavutus omaette. «Sport on sport, aga alla ei tohi anda. Tean, et olen võimeline palju enamaks.»
Pärast olümpiamänge vaagis Tolmoff tõsiselt profispordi lõpetamist, kuid otsustas siiski jätkata.
«Sellise tulemusega ei tahaks lõpetada. Ma ei taha oma kohta Eestis niisama kellelegi loovutada, sest olen ise selle välja võidelnud. Nad võiksid mind enne ära võita,» sõnas Tolmoff, kellele Eestis tänaseni väärilist vastast ei leidu. «Vanus pole mul samuti veel nii suur ja mõtlesin, et mängiks veel. Lõpetada võib ju alati suhteliselt lihtsalt.»
Kas Tolmoffil järgmisel olümpial tulemust parandada õnnestub, sõltub juba tulevatest hooaegadest. Blond kaunitar plaanib esialgu paar aastat jätkata, kuid uuele olümpiale pühendumises pole ta veel sugugi kindel.
Nauding võistlemisest
Pidev võitlus selle nimel, et üldse saaks tippspordiga tegeleda, ning toetajate ja vahendite otsimine muutub Tolmoffi hinnangul pikapeale väga väsitavaks.
Just seesugune olelusvõitlus oli üks põhjuseid, miks eestlanna jätkamine küsitav oli. «Sulgpall ei tasu ennast selliselt ära, et seda lõpmatuseni teha võiks. Muidugi paljudel spordialadel on sellised raskused,» tunnistas ta. «Üheks mõjutajaks oli ka see, et olen nii kaua tegelenud sulgpalliga, et tahaks midagi muud teha. Aga teisest küljest, raske on lõpetada, kui millegagi kogu aeg nii seotud oled.»
Kurta Tolmoffile aga ei meeldi. Neius on piisavalt võitluslikkust ja sitkust, et läbi tule ja vee minna, ning ta tunnistab, et sulgpallita ta hetkel oma elu ette ei kujutagi. «Olen selle tee valinud. Kui ikkagi meeldib midagi teha, siis peab ohvreid tooma,» selgitas sulgpallur.
Nii sai Taanis elav eestlanna pärast olümpiat puhata vaid napid kaks nädalat ning järgmine puhkus pole veel kaugeltki silmapiiril.
Seevastu võistlused kaaluvad Tolmoffi arvates üles pea kõik negatiivse. «Turniiridele on alati hea minna,» teatas ta rõõmsalt, kuigi viimane mõõduvõtt lõppes alles mõned päevad tagasi. «Võistlustel olen alati tahtmist täis. Mulle meeldivad sellised võitlusmomendid tohutult. Mitte kunagi pole sellist tunnet, et ei tahaks minna.»
Sportlase elu pahupoole juurde kuulub Tolmoffi arvates ka pidev ränduri elu, ööbimine hotellides ja lähedastest eemalolek.
«Eks reisimine üks tüütus ole, aga kui selle ala valinud olen, ega siis muud võimalust pole. Sellega harjub ära. Kui teised lähevad hommikul tööle kella kaheksaks ja istuvad viieni, siis minul on kohustus reisida,» mõtiskles ta.
Edaspidi loodab sulgpalliäss järjest rohkem osaleda suurturniiridel ning üheks käegakatsutavamaks sooviks on ka tõus edetabelis.
Hetkel hoiab ta stabiilselt maailma 49. kohta, kuid tahab kindlasti kõrgemale pürgida. «Eks mul on iga kuu paar võistlust, aga tahaksin rohkem mängida suurematel turniiridel, et kogemusi saada. Tahan jõuda sellistel turniiridel nagu Challenge’id poolfinaali,» arutles Tolmoff. «Super Seriesi ja GP puhul on eesmärgiks paar ringi konkurentsis püsida ja miks mitte ka veerandfinaali jõuda.»
Järjest paremaks
Just eelmisel nädalal sattus Tolmoff ühel Euroopa tugevamal turniiril, Taani Super Seriesi võistlusel avaringis vastamisi maailma kolmanda reketiga. Südi vastupanu lõppes kaotusega, kuid tõestas eestlannale veel kord, et maailma esikümnes pole võitmatuid.
«Teises geimis kadus mul eneseusk ära. Hakkasin üle mõtlema. Umbes nii, et «sain nii hästi vastu, et nüüd võiks seda ja teist veel teha». Selle asemel et lihtsalt sama moodi edasi lasta. Rahulikult tuleb asja võtta,» naeris ta ja lisas: «Keha läheb kohe kangeks ja nii kogenud vastane näeb täpselt ära, mida ma teen.»
Tolmoff peab oma puudujäägiks liigset kärsitust ning maailma tippude vastu mängides peab ohtralt kannatust varuma. Samas on ta enda hinnangul palju stabiilsemaks muutunud.
«Tahan alati ära rünnata ja kõike kiirelt saada, aga selliste vastastega pole see võimalik. Kannatusmängu pean rohkem tegema,» mõtiskles ta. «Minu mäng on ajaga paranenud. Kindlust vajan veel juurde, aga olen parem kui aasta tagasi.»
Seni kuni Tolmoff sulgpallurina jätkab, pole tal kavas Eestisse naasta, kuid tulevikuplaanid seovad teda kindlalt kodumaaga.
«Olen Taanis ära harjunud, aga Eestis elamise mõtet pole ma kunagi maha matnud. Ammugi pole ma mõelnud kuhugi mujale riiki elama kolida,» sõnas ta.