/nginx/o/2008/10/27/86862t1h5d7c.jpg)
Eestlasega üle kümne aasta abielus türklasest laevakapten ei saanud siinset kodakondsust, sest kohus leidis, et aeg, mil mees maailma meredel seilab, ei lähe arvesse Eestis elatud ajana.
Kohus jättis Eestis pere loonud türklase passita
27. oktoober 2008, 13:22
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Saksamaa firmas laevakaptenina töötav kõrgepalgaline Murat Kilic abiellus 1997. aastal eestlannaga ning sai temaga kaks last. Sellest ajast peale on mees omanud Eesti alalist elamisluba, selgub kohtumaterjalidest.
2006. aastal asus mees taotlema Eesti kodakondsust ning täitis ka kõik nõuded Eesti kodanikuks saamiseks - läbis eksamid põhiseaduse ja kodakondsuse tundmise ning eesti keele osas.
Kodakondsus- ja migratsiooniamet (KMA) aga leidis, et kuna mees viibis viimase viie aasta jooksul igast aastast üle poole väljaspool Eestit, ei kõlba ta Eesti kodanikuks.
Kilic alustas selle otsuse järel kohtuteed, sest leidis, et kuigi KMA võrdsustas Eestis elamise Eestis viibimisega, ei anna seadus selleks alust.
Laeval ei ela
Kohtukaebuses leitakse, et meremehe merelolek ei ole elamine mujal - Kilici ainus kodu on Eestis.
Kilici advokaat Alar Urm tõi Postimees.ee'ga rääkides näite, et on suur vahe, kas öelda, et inimene elab Tallinnas või viibib Tallinnas.
Urm selgitas, et Tallinnas elav inimene võib ikka vahel Kuressaares käia, kuid kui Tallinnas viibida lubanud inimene samal ajal hoopis Kuressaares on, on ta lubadust murdnud.
Kõik kolm kohtuastet siiski samamoodi ei leidnud. Viimati otsustas eelmisel nädalal riigikohus, et küsimuse lahendusel tuleb kasutada seadusesätteid, mis võrdsustavad püsivalt Eestis elamise ja siin viibimise.
Seadused lähevad omavahel lahku
Otsuses selgitatakse, et püsivalt Eestis elamine tähendab püsivalt Eestis viibimist, nagu seda ka defineeritakse kodakondsuse seaduse 11. paragrahvis.
Samas annavad teised seadused võimaluse olukorra teistmoodi mõistmiseks ning ka kohtunikud ei olnud selles küsimuses üksmeelsed.
Juba ringkonnakohtu kohtunik Oliver Kask leidis, et erinevaid seadusesätteid tuleks taolisel puhul kohaldada vastavalt üksikjuhtumile.
Soovitab ajaga kaasas käia
Riigikohtu halduskolleegiumi kolmest liikmest üks, kolleegiumi esimees Tõnu Anton lisas kohtulahendile oma eriarvamuse, milles leidis, et Eestist ära olemise aega tuleks lugeda Kilici puhul Eestis elamise aja hulka.
Ta leidis, et arvestada tuleks töösuhete muutumist üha mitmekesisemaks ja paindlikumaks ning paljude Eesti elanike kiiresti muutunud elulaadi - võimalust ja vajadust töötada väljaspool Eestit.
«Eriti juhtumil, kui töötatakse Euroopa Liidu teistes liikmesriikides, kusjuures isik ei ela seal püsivalt ning isiku kodu ja perekond on Eestis.»
Ta leidis ka, et püsivalt Eestis elamise mõiste on ikkagi määratlemata õigusmõiste ja selle puhul tuleb lähtuda Euroopa Liidu kodaniku seadusest või vastasel juhul algatada antud küsimuses põhiseaduslikkuse järelevalve.