Kaks päeva pärast Somaalia piraatide emalaevaks muudetud aluse Yeltub pardal olnud paatide hävitamist aitas Eesti laevakaitsemeeskond vabastada teiselt laevalt pantvangid ja võtta kinni piraadid.
Eesti laevakaitsjad valvavad kuraditosinat tabatud piraati
18. mai 2011, 08:30
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Prantsuse fregatil Le Nivôse teenivatel Prantsuse ja Eesti mereväelastel õnnestus pühapäeval viis Adeni lahel kaaperdatud alusel hoitud pantvangi vabastada ja 13 piraati vahistada. Laevakaitsemeeskonna juhi nooremleitnant Ivari Sarapuu sõnul osalesid eestlased nii piraatide kinnipidamisel kui ka kaaperdatud aluse läbiotsimisel.
Kinnipeetud piraadid on Sarapuu sõnul praegu Le Nivôse’i pardal ja laevakaitsemeeskonna ülesanne on neid valvata. «Prantsusmaalt oodatakse juriidilist otsust nende saatuse kohta,» selgitas ta.
Operatsioon kestab
Kaitseväe pressiohvitseri Ingrid Mühlingi sõnul ei saa pühapäevast piraadioperatsiooni praegu täpsemalt kirjeldada, sest see pole veel lõppenud.
Küll aga on rohkem teada vaid kaks päeva enne seda intsidenti korraldatud operatsiooni kohta. Nimelt jõudis Le Nivôse reedel Saksa mereväe patrull-lennuki antud info toel rohkem kui aasta eest kaaperdatud ja nüüdseks piraatide emalaevaks muudetud aluse Yeltub juurde.
Sarapuu sõnul jõudis Le Nivôse’ile info, et nende asukoha läheduses on piraadid edutult üritanud rünnata kaubalaeva. Vastavalt piraaditõrjemissiooni tavadele saadeti Prantsuse fregatt kui intsidendipaigale lähim sõjalaev piraadilaeva otsima, et vastavalt võimalustele selle tegutsemist piirata.
Ülesande muutis keerukaks info, et Yeltubi meeskond on selle pardal pantvangis ja mereröövlite taltsutamise juures tuleb silmas pidada ka nende käes olevate inimeste ohutust. Kõigepealt üritas Le Nivôse kaaperdatud laeva hoiatuslaskudega peatuma sundida, kuid sellele ei reageeritud. Samal ajal avanes laeva vaatlusseadmetest pilt pardale, kus piraadid suunasid relvad pantvangide poole.
«Olukord oli äärmiselt pingeline, ning kuna ei olnud teada pantvangide ja piraatide täpset arvu ega asukohta laevas, ei olnud võimalik pantvangide elu ohtu seadmata piraatidele läheneda,» kirjeldas Sarapuu.
Et Le Nivôse’ile oli antud ülesanne võtta piraatidelt vähemalt võimalus uusi rünnakuid korraldada, anti eestlasest laevakaitsemeeskonna snaiprile ülesanne lasta puruks Yeltubi pardal olevate paatide mootorid. Selle ülesandega tuli snaiper suurepäraselt toime.
Seejärel nõudis sõjalaev, et mereröövlid oma kahjutuks tehtud mootoritega võitlusalustest ka loobuks, kuid esialgu piraadid sellega ei nõustunud. Nagu märgib Euroopa Liidu piraatlusvastase missiooni EUFOR Atalanta kodulehel rippuv ametlik pressiteade, järgnes pikk vestlus.
Veenvaks argumendiks osutus lõpuks see, kui Le Nivôse’i kuulipildur ka Yeltubi pardal olnud paadid auklikuks tulistas. Seepeale lasti paadid Yeltubilt merele, kus need mõne aja pärast põhja vajusid. Seejärel oli Le Nivôse sunnitud pantvangide julgeolekut silmas pidades laskma Yeltubil oma teekonda jätkata.
Eestlastest on palju abi
Lisaks kahele eelkirjeldatud kokkupuutele piraadilaevadega on Eesti laevakaitsjad jõudnud osaleda ka ühe kahtlase aluse kontrollimises. Tolle laeva muutsid kahtlaseks ennekõike asjaolud, et see sarnanes väliselt tüüpilise piraatide emalaevaga ja eiras merel kehtivaid raadioside reegleid. Kahtlused siiski paika ei pidanud, mistap meeskonnale sooviti head teed ja lubati teekonda jätkata.
Kümneliikmeline Eesti teine laevakaitsemeeskond saadeti välja aprilli lõpus. Et algul nende teenistuspaigaks mõeldud Prantsuse fregatt Courbet asub praegu seoses Liibüa operatsiooniga Vahemerel, läksid eestlased 4. mail Djibouti sadamas Le Nivôse’ile.
«Laevakaitsemeeskonna kohanemine läks üllatavalt hästi, arvestades asjaolu, et saabusime laevale nende jaoks suhteliselt ootamatult,» märkis Sarapuu. «Sellegipoolest võeti meid hästi vastu ning oma väljaõppe kõrge taseme ja mitmekülgsuse tõttu kaasati meid kohe kõikidele operatsioonidele ja olime kiiresti laevameeskonna osa.»
Sarapuu lisas, et kuna Le Nivôse’il eraldi laevakaitsemeeskonda ei olnud, vaid neid ülesandeid täitsid tavameeskonnaliikmed, tugevdasid eestlased oluliselt laeva kaitse- ja pardumisvõimekust.
Le Nivôse osaleb ELi piraatlusvastasel missioonil 2. märtsist ja lõpetab teenistuse 3. juunil. «Selle ajani oleme ka meie selle laeva peal, misjärel peaksime minema FS Courbet’ peale – eeldusel, et see Liibüast ära tuleb,» lausus Sarapuu.