Riigikohus tegi armutult maha justiitsministeeriumi plaani lubada riigireeturit eluajaks vangi mõista ja karmistada otsustavalt karistusi massirahutuste organiseerimise eest, nähes selle taga poliitilisi tõmbetuuli.
Riigireetja eluaegse vangistuse idee põrkub vastuseisuga
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Ministeerium tõi eelnõu, mille järgi võib riigireetmise või teiste Eesti iseseisvuse vastaste kuritegude eest karistada maksimaalselt eluaegse vangistusega, avalikkuse ette kuu aega pärast seda, kui kaitsepolitsei vahistas Herman Simmi. Järjekordset karistusseadustiku muutmise katset tabas aga kõrgema kohtu tavatult karm kriitika.
«On taunitav, et riigil näib puuduvat selge kriminaalpoliitika, mida kohaldatakse poliitilistest tõmbetuultest ja üksikjuhtumitest sõltumatult. Kriminaalpoliitikat ei ole võimalik efektiivselt korraldada projekti korras – lähtudes üksikutest avalikkust või poliitikuid ärritanud juhtumitest,» on riigikohtu arvamus.
Pealiskaudsed põhjendused
Kohtu pressiesindaja sõnul koondati sellesse mitme tunnustatud juristi seisukohad.Veel osutab riigikohtu kiri, et minister Rein Lang on korduvalt väljendanud vajadust kahandada kinnipeetavate arvu ja vähendada karistuste raskust. Ometi on seadusandlikud initsiatiivid selles küsimuses vastakad.
Iseäranis taunivad aga riigikohtunikud soovi nihutada sanktsioonipiire veelgi laiemaks. Problemaatiliseks peavad nad juba seda, et praegu võib iseseisvuse õõnestamises ja riigi julgeoleku ohustamises süüdistatav isik arvestada drastiliselt erineva karistusega, mis mahub 3–15 vangla-aasta vahele.
Eelnõu pakub aga välisriigi kasuks luuranud ja riigisaladusi maha müünud inimese karistuse ülempiiriks kas 20-aastase või eluaegse vangistuse. Veel arvustatakse toodud põhjenduste pealiskaudsust ja eriti argumenti, et «mujal maailmas» kehtivad sama karmid karistused.
«Ministeerium ei lähtu oma töös ei tõmbetuultest ega muudest õhu liikumist mõjutavatest nähtustest, vaid tegeleb pidevalt seaduste ülevaatamise ja vajadusel ajakohastamisega,» tõrjus justiitsministeerium kriitikat.
Pressiesindaja Mart Siilivaski sõnul ei ole kõnealuste kuritegude esinemissagedusel vangide üldarvule peaaegu mingit mõju, mistõttu ei saa väita, et oleks taganetud vangide vähendamise eesmärgist. Ta lubas, et riigikohtu märkusi analüüsitakse.
Eelnõude õiguslikkus küsitav
Ka mitmed teised viimasel ajal justiitsministeeriumis valminud eelnõud pole teeninud ei riigikohtu ega advokatuuri aplausi. Mõlemad kahtlevad eile valitsuse heakskiidu pälvinud eelnõus, mis võimaldab karistuse ära kandnud, kuid ohtlikuks peetavat kurjategijat veel ühiskonna huvides kinni pidada. Paljude juristide arvates ei pea õiguslikult vett ka SMS-laenude ohvreid kaitsev eelnõu.
Reformierakondlasest põhiseaduskomisjoni esimees Väino Linde tunnistas, et mitmed justiitsministeeriumi algatused tekitavad vastakaid seisukohti.
«See on diskuteeritav, kas seadusi tuleb ikka ringi teha ühe isiku või ühe juhtumi pärast,» viitas ta Simmi juhtumile, tuletades meelde, et kui ettepanekud seadustatakse, ei saa kohus tagasiulatuvalt kedagi karmimalt karistada. «Usun, et minister Lang ajab õiget asja, tema lähenemisviis pole aga alati kõigile juristidele, ka mulle vastuvõetav,» sõnas Linde.
Riigivastased süüteod
Karistusseadustiku sanktsioonid praegu ja uue eelnõu järgi
• Eesti iseseisvuse ja sõltumatuse vägivaldne muutmine ja vägivaldne võimuhaaramine: 5–15 aastat vangistust (uus: 6–20 aastat või eluaegne vangistus)
• riigireetmine ja salakuulamine: 3–15-aastane vangistus (uus: 3–20 aastat või eluaegne vangistus)
• välismaalase poolt Eesti iseseisvuse vastu suunatud vägivallata tegevus: 2–10-aastane vangistus (uus: 2–15 aastat)
• massilise korratuse organiseerimine: 1–5-aastane vangistus (uus: 3–8 aastat)
• uus eelnõu: massilise korratuse ajal rüüstamise ja purustamise või politseile vastuhaku eest on karistus rahatrahv või 1–5-aastane vangistus.