Obama ülekaal lubab talle võitu ennustada

Foto: allikas realclearpolitics.com; graafika: Silver Alt

Kui ei juhtu midagi erakorralist, valivad ameeriklased täna Barack Obama oma järgmiseks presidendiks. Eile ei paistnud John McCainil olevat selget moodust, kuidas jõuda võiduks vajaliku tähiseni – koguda 270 valijamehe toetus.

Nii demokraatide kui vabariiklaste valimiseksperdid ja mõlema kampaania nõunikud tõdevad, et üleriigilistes küsitlustes rivaali ees kuue-seitsmepunktilise edumaa saavutanud Obama kindel võit on tõenäolisem kui McCaini napp võit, kirjutas ajakirja Time võrguväljaanne.

USA arhailise valimissüsteemi kohaselt peab presidendikandidaat võiduks koguma 538 valijamehe häälest vähemalt 270 ehk lihtenamuse.

Kõigis osariikides peale kahe on kasutusel nn võitja-võtab-kõik-süsteem, mille järgi saab osariigis enim hääli kogunud kandidaat endale ka kõik valijameeste hääled. Mida suurem osariik, seda rohkem valijamehi.

Valimisi ei pruugi võita üleriigilises arvestuses enim hääli saanud kandidaat. Täpsemalt öeldes ei osalegi valijad presidendivalimiste protsessis, vaid valivad valijamehi, kes on kohustatud toetama konkreetset kandidaati.

Obama juhtpositsioon tuleneb tõigast, et eilseks oli tal enam kui viiepunktine edumaa 23 osariigis ja Columbia föderaalringkonnas.

Obama suurem rahakott

See annaks talle kokku 278 valijamehe hääle ehk kaheksa enam kui vaja. Obama on kindlalt ees piirkondades, kus demokraadid viimastel presidendivalimistel domineerinud on: USA kirdeosa, tööstusliku Kesk-Lääne ülemine osa ja läänerannik.

Samas on tal reaalsed võidušansid ka sellistes osariikides, mis seni on truult vabariiklastest kandidaate toetanud, nagu Nevada, Virginia ja Colorado. Vaatlejad põhjendavad seda Obama kopsakama kauka ja pikaks veninud eelvalimiste ajal välja kujunenud parema organisatsiooniga.

Viimaste küsitluste põhjal on kandidaadid tasavägises seisus kümnes osariigis, millest viis – Florida, Põhja-Carolina, Ohio, Indiana ja Missouri – annavad kokku 84 häält. George W. Bush võitis neis kõigis nii 2000. kui 2004. aastal.

Analüütikute sõnul on McCaini parim võimalus üllatusvõit võtta ja napilt 270 hääle tähis ületada siis, kui ta ennustustest hoolimata suudab kõigis tasavägistes osariikides Obamat edestada. Praegu on McCainil enam-vähem kindel edumaa 17 osariigis. Need annaksid talle 132 valijamehe hääle.

Tõenäolisim võidustsenaarium McCaini jaoks näeb välja selline: hoida enda käes peaaegu kõik osariigid, kus Bush nelja aasta eest võitis.
McCaini nõunikud on viimastel päevadel korduvalt väitnud, et nad on Obama edumaad paljudes traditsioonilistes vabariiklaste osariikides pidevalt vähendades löögiulatusse jõudnud.

Et aga reaalselt Obamast mööduda ja piisavalt suures arvus osariikides võita, peab ta lootma mitme teguri koosmõjule: Obama toetajad, iseäranis noored ei tule valima; rass osutub tähtsamaks teguriks, kui eksperdid seni on ennustanud; konservatiivid näitavad üles suuremat aktiivsust; sõltumatud valijad annavad hääle vabariiklaste poolt; alles valimisjaoskonnas lõpliku otsuse langetavad valijad reastuvad ülekaalukalt McCaini taha.

Ebatõenäoline võimalus

Kui kõik see juhtuks – ja see ei ole tõenäoline –, jõuaks McCain 270 hääle tähiseni isegi siis, kui ta jääb alla kõigis neis osariikides, kus John Kerry 2004. aastal võitis. Peaasi, et ta hoiab enda valduses enamiku Bushi osariikidest ja suudab lisaks sellele võita kahes neljast varem Bushi toetanud, aga nüüd Obama kasuks kalduvast osariigist: Iowas, New Mexicos, Colorados ja Nevadas.

McCaini teine tee Valgesse Majja oleks võita Pennsylvanias. Ehkki küsitluste järgi on Obamal seal korralik edumaa, on vabariiklased sinna palju ressursse paigutanud. Edu Pennsylvanias lubaks McCainil võiduni jõuda isegi siis, kui ta kaotab Virginias – peaasi, et ta võidab ühes neist neljast osariigist.

-----------------------------------------------------

7 ohtlikku kohta

Valed nimed
John McCaini kampaanias kuulsaks saanud lihtne torumees Joe ehk Samuel Joseph Wurzelbacher on valijanimekirjadesse pandud kui Worzelbacher. Tegu on lihtsa kirjaveaga, kuid pärast seda kui osariikidel tekkis kohustus luua elektroonilised valijanimekirjad, mida võrreldakse ülejäänud andmetega, nagu näiteks autojuhiloal olevad nimed, ei pruugi valesti kirjutatud Joe’d enam hääletuskastide juurde pääseda.

Miki Hiired
USA presidendikandidaadid on alati püüdnud leida võimalusi, kuidas uusi hääletajaid registreerima saada. Inimesed, kes valijaid püüavad, saavad selle eest raha. Seekord püüdis rekordilised 1,3 miljonit häält vähemustele ja madala sissetulekuga inimestele mõeldud ühendus Acorn. Et nende värbajatele maksti kvoodisüsteemiga, tekkis petmise motivatsioon. Nii polegi osa neist uutest potentsiaalsetest valijatest olemas. Floridas püüdis end registreerida näiteks keegi Mickey Mouse.

Ankeetide viga
Enne seda, kui Florida hääletussedelid ajasid segadusse vanemad valijad ja aitasid Al Gore’i asemel võimule George W. Bushi, ei uskunud keegi, et sedelite välimus on väga oluline. Kuid veel sel suvel saatis McCain Ohios eemalolevatele valijatele välja sellised segased sedelid, mille valesti täitmise tõttu oleksid nood äärepealt oma õigustest ilma jäänud.

Valimismasinad
Umbes kolmandik valijatest saab kasutada elektroonilisi valimismasinaid, mille tulemustest ei jää tihti jälge mujale kui masinasse. Kui tarkvara peaks alt vedama, on need hääled kadunud.

Takistav saba
Sellest, kas valimismasinate juures on järjekorrad või mitte, võib oleneda ühe või teise kandidaadi häälte arv. Nii püütakse sellega mängida – seekord ei soovinud vabariiklased Indiana osariigis valimisjaoskonda Balli ülikooli juurde, sest valijad peaksid olema paremini informeeritud, tudengitele ei peaks hääletamine olema liiga lihtne.

Valed dokumendid
Valija dokumendiga identifitseerimise reeglid erinevad üksteisest nii palju, et võivad viia segadusteni, kus valijad puuduvate paberite pärast tagasi saadetakse. Pennsylvanias võivad esmavalijad enda isikut tõestada relvaloa abil, Georgias ja Floridas on aga vaja pildiga ID-dokumenti. Kuuel kuni kümnel protsendil valimisealistest ei ole aga üldse hääletamiseks kõlblikke pabereid.

Räpased trikid
Demokraatide autodele jäetakse flaiereid, mis teatavad, et valima tuleb minna kolmapäeval. Anonüümsed telefonikõned väidavad, et valimisjaoskondi on kolitud jne. Kõikvõimalikud räpased trikid sagenevad.
(Allikas: The Time)