Pingeline võitlus tõi pikad valimisjärjekorrad

Neeme Raud
, New York, ERR
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Ka John McCaini koduosariigis Arizonas tulid valijad hääletuskastide juurde varavalges.
Ka John McCaini koduosariigis Arizonas tulid valijad hääletuskastide juurde varavalges. Foto: AFP / Scanpix

«Olen siin elanud üle kolme­kümne aasta, kuid seesugust huvi valimiste vastu ei ole kunagi varem näinud,» märgib keskealine härrasmees varahommikul ühe Philadelphia valimisjaoskonna ees.


Kella seitsmeni, kui hääletuspunkt avatakse, on veel kümmekond minutit, kuid saba ukse taga lookleb juba mitmesaja meetri taha.



«Tulin juba enne kuut, et saaksin kiiresti ära hääletada,» ütleb kõige esimene järjekorras seisja Joe. Kumbki mu vestluskaaslastest ei varja oma eelistusi: mõlemal on rinnas demokraadist Illinois’i senaatori Barack Obama märk.



«Ma arvan, et need on erakordselt tähtsad valimised,» lisab Joe. «Kõik ilmselt mõistavad, et nüüd on muutuste aeg, ja inimesed soovivad hääletada, soovivad, et nende hääled loeksid.»



Valimisjaoskonna ees seisab varahommikul siiski ka vabariiklase John McCaini meeskonna valvevalija, kes pikema sissejuhatuseta märgib, et Philadelphia ei ole veel kogu Pennsylvania ja äärelinnades ning maapiirkondades on erinevalt siin avanevast pildist enamuses vabariiklased.



«Ma arvan, et lõppkokkuvõttes on valimised tunduvalt tasavägisemad, meedia on rahvale (Obama edumaast rääkides) valetanud, hääled jagunevad võrdsemalt,» usub Mary-Ann.



Tõsi, vabariiklik partei on seekordsete valimiste eel ehk pisut vaiksem olnud kui demokraadid. «Meie arvates ei ole suurt kära lihtsalt vaja, tarvis on tulla ja hääletada, ja seda meie partei liikmed täna ka teevad.»


Nagu naksti on seejärel mu selja taga kaks keskealist daami, kes tutvustavad end Obama kampaania esindajatena.



«Nägime, et vestlesite tolle vabariiklasest naisega, tasakaaluks ehk soovite kuulda ka meie arvamust,» ütleb Jane-Lee.



Ütlen seepeale, et olen demokraatidega juba rääkinud, sest nad näivad siin enamuses olevat. Kuid naised leiavad siiski, et peaksin ka neid intervjueerima.



Selge, et Obama meeskond, mis koosneb suures osas tihedalt üle riigi ulatuvast vabatahtlike võrgustikust, ei võta  mingeid riske, et vabariiklaste hääl võiks ükskõik kus tugevamalt kõlama jääda.


Seda näitas kujukalt ka veel üleeile, valimiseelsel õhtul Philadelphia tänavatel toimunud äge kihutustöö.



Kesklinnas seisis tipptunni ajal peaaegu iga kümne meetri järel mõni Obama toetaja, kes tõi välja põhjuse, miks tuleks sel korral demokraadi poolt hääletada: «Bushi ajastu on meid kõiki kurnanud ja me ei soovi, et see McCaini võidu korral jätkuks,» kõlas enim kasutatud selgitus, rõhutati ka kodanikukohuse täitmise suurt tähtsust.



Mõlemad kampaaniad pühendasidki viimased valimiseelsed päevad sellele, et valijaid võimalikult arvukalt hääletama innustada.



Eriti tähtis oli see aga vaatlejate hinnangul Obama jaoks, sest konservatiivsemad hääletajad on üldjoontes usaldusväärsemad valijad, kes ei löö valimispunktide uste taga pikki järjekordi nähes või näiteks vihma tõttu käega, et küll saab ka ilma minuta hakkama, nagu osa demokraate küsitluste põhjal teha tavatseb. 



See kannab vilja, sest juba eile, keskpäeva eel New Yorki jõudes näen taas uskumatult pikki järjekordi.



«See on enneolematu, ma olen valimisi aidanud korraldada juba aastakümneid, aga midagi sellist ei ole ma kunagi varem näinud,» selgitab ühe Manhattanil asuva keskkooli võimlas avatud valimispunktis kooli elektrik. «Õhk on siin sõna otseses mõttes elektrit täis,» lisab ta.



Oma seisukohti tavapäraselt häälekalt avaldada armastavad newyorklased olid veel eile veendunud, et nende kodulinnas on võidukas esimene mustanahaline kandidaat Obama. Ka New Yorgi tavapäraselt konservatiivse kallakuga ajaleht New York Post oli eile ajast juba sammu ette astunud: esilehel on suur Obama pilt – otsekui oleks ta juba president – ja selle all allkiri: Ajaloo tegemise äärel.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles