2060. aastal elab Eestis Eurostati prognoosi kohaselt 1,16 miljonit elanikku praeguse 1,34 miljoni asemel, Eesti rahvastik ühelgi järgmisest 50 aastast ei kasva.
Eesti rahvastik väheneb 50 aastaga 13 protsenti
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Euroopa Liidu 27 liikmesriigi rahvastik kasvab järgneva 50 aasta jooksul 3,2 protsenti. Eurostati prognoos arvestab migratsioonivooge. Kui sisseränne Euroopa Liitu peaks järsult vähenema, siis vananeks rahvastik kiiremini ning ka rahvaarv jääks prognoositud väiksemaks.
Eesti rahvaarv väheneb ligi kaks korda aeglasemalt kui Lätis (-26 protsenti) ja Bulgaarias (-27 protsenti). Eestist kiiremini väheneb rahvaarv järgneva poole sajandi jooksul ka Leedus (-20), Rumeenias (-20), Saksamaal (-19) ja Poolas (-14 protsenti).
50 aasta jooksul kasvab rahvaarv neljateistkümnes ja langeb kolmeteistkümnes Euroopa Liidu riigis. Suurimad tõusjad on Iirimaa, Luksemburg ja Küpros, kus rahvastik peaaegu kahekordistub, kasv vastavalt 46, 45 ja 41 protsenti. Suurbritannias kasvab rahvastik 27, Belgias 24 ja Rootsis 23 protsenti.
Euroopa Liidu rahvaarv tõuseb praeguselt 501 miljonilt 2040. aastaks 526 miljonini ning hakkab seejärel aeglaselt langema kuni jõuab 517 miljonini 2060. aastal. Suurima elanikkonnaga riigid on selleks ajaks Suurbritannia (79 miljonit elanikku), Prantsusmaa (74), Saksamaa, (66) Itaalia (65) ja Hispaania (52 miljonit elanikku).