Kaitseministeerium kärbib ametnike koosseisu 15 protsenti

Merje Pors
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Olles eelmiselt kaitseministrilt Jaak Aaviksoolt ohjad üle võtnud, asus Laar kohe ministeeriumis muudatusi plaanima.
Olles eelmiselt kaitseministrilt Jaak Aaviksoolt ohjad üle võtnud, asus Laar kohe ministeeriumis muudatusi plaanima. Foto: Mihkel Maripuu

Kaitseministeerium vähendab alates 1. augustist koosseisu 15 protsenti, kaotades 34 ametikohta.

Kaitseministeeriumi kantsleri Mikk Marrani sõnul on riigiasutuste tegevuskulud teadupärast järgmiseks neljaks aastaks külmutatud, mistõttu tuleb spetsialistide hoidmiseks ja motiveerimiseks leida sisemisi ressursse.

Maret Sandrak ministeeriumi avalike suhete osakonnast selgitas, et koosseisu kärpimine tähendab reaalselt ca 20-25 teenistuja koondamist. Viiele koondatavale tehti tema sõnul ettepanek jätkata teenistust teisel, täitmist vajaval ametikohal. Kas nad sellega ka nõusutvad, pole veel teada.

Koondatavatest kohtadest 9,5 ametikohta on praegu sellised, mis on erinevatel põhjustel täitmata. Põhjustena tõi Sandrak välja, et ametikohti ei ole suudetud konkursside käigus kvalifitseeritud isikutega täita või ametikohalt on hiljuti lahkutud.

Koondamise käigus kaotab teenistuse inimesi kõigist ministeeriumi osakondadest. Ametikohti koondatakse erinevatelt tasemetelt ja valdkondadest, sealhulgas nii kõrgemate ametnike kui vanemametnike hulgas, põhifunktsioone kui tugifunktsioone täitvate ametikohtade hulgast.

Arvestuslikult kõige enam koondatuid on kaitsepoliitika ning õigus- ja halduse valdkonnast.

Koondatavate ametikohtade tööülesanded jagatakse allesjäävate ametikohtade ja ministeeriumi valitsemisala vahel eesmärgiga vähendada dubleerimist. Dubleerimise näiteks tõi ta hangete valdkonna, kus samasisulist tööd teeb ka kaitseväe peastaap ning nüüd loodetakse tööd omavahel jagada. Samuti loobutakse osade ülesannete täitmisest, näiteks ministeeriumi raamatukogu pidamisest.

Ministeeriumi analüüsi kohaselt on ministeerium pärast 2009. aasta koondamisi ja palgakärpeid teiste riigiasutustega võrreldes konkurentsivõimelt viimaste seas, ja seda eelkõige spetsialisti tasandil. «Seetõttu ei ole töötajad palgasüsteemi ja töötasuga rahul ning personalivoolavus on kaitseministeeriumis avaliku teenistuse keskmisest kõrgem,» ütles Marran.

Kas ja kui palju allesjäävate ametnike palk tõuseb, ei soostunud ministeerium kommenteerima.

Eelmisel nädalal teatas kaitseministeerium, et tööprotsesside läbivaatamise ja erinevate välisesindajate prioriteetsuse ümberhindamise tulemusena vähendatakse välisesindajate arvu 20 protsenti. Pärast välisteenistujate arvu vähendamist ja käesolevat koosseisu kahandamist on käesoleva aasta 1. augustist kaitseministeeriumis kokku 193,5 teenistuja ning abiteenistuja ametikohta.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles