Möödunud aastal suunati alaealiste komisjonidesse 2727 last üle Eesti. Võrreldes 2009. aastaga vähenes komisjonidesse suunatud alaealiste arv viiendiku võrra.
Mullu tuli alaealiste komisjoni ees aru anda 2700 noorel
14. juuni 2011, 18:44
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Valdav osa – 57 protsenti – alaealiste komisjonidesse suunatud noortest on alla 14-aastased ehk süüvõimetud lapsed ning nende poolt toime pandud teod ei kvalifitseeru kuritegudeks,» märkis haridus- ja teadusministeeriumi pressiesindaja Greete Kempel Postimees.ee’le.
Igal neljandal juhul saadetakse nooruk komisjoni ette nn staatusõigusrikkumise tõttu ehk juhtudel, mil alaealine on teinud midagi, mis on keelatud ainult alaealistele – näiteks tõmmanud suitsu või tarvitanud alkoholi.
Paljudel juhtudel (18 protsenti juhtudest) tuleb alaealisel komisjoni ette minna ka seetõttu, et ta oma koolikohustusest kõrvale viilib. Igal kümnendal juhul saadetakse komisjoni ette 14-18-aastane noor, kes on toime pannud kuriteo, mille puhul on prokurör või kohus leidnud, et teda saab mõjutada karistust rakendamata. Enamasti kutsutakse komisjoni ette siiski väärtegude toimepanijaid.
Haridusministeeriumi andmetel käis kõige enam lapsi alaealiste komisjoni ees Tallinnas (587 last), Ida-Virumaal (416) ja Tartu maakonnas (389), kõige vähem aga Saaremaal (48), Järvamaal (51), Hiiumaal (52) ja Võrumaal (55).
Kokku kohaldati noortele 3446 mõjutusvahendit. Kõige sagedamini piirdusid alaealiste komisjoni liikmed hoiatuse andmisega noortele (1230 korral), tihti suunati nooruk ka spetsialisti juurde vestlusele (839 korral), üldkasulikku tööd tegema (717) ja noorte- või sotsiaalprogrammi (394). Erikooli suunasid alaealiste komisjonid 2010. aastal 63 noorukit, kuid kohus rahuldas neist otsustest 51.
Alaealiste komisjonidesse suunajateks võivad olla alaealise seaduslik esindaja, politseiametnik, alaealise elukohajärgse valla- või linnavalitsuse volitatud esindaja, lastekaitseametnik, sotsiaalametnik, kohtunik, prokurör või keskkonnajärelevalve asutuse ametnik. 2010.aastal olid peamisteks suunajateks politseiametnikud (2140 juhul), prokurörid (370 juhul) ja kohaliku omavalitsuse volitatud isikud, sh kooli esindajad (454 juhul).
Alaealiste komisjon arutab alaealiste poolt toime pandud õiguserikkumisi ning rakendab mõjutusvahendeid, samuti koordineerib maakonnas alaealistega tehtavat kuriteoennetust.