Haridusministeeriumi läbi viidud kõrghariduse riikliku koolitustellimuse tulemuslepingute analüüsi põhjal lennutavad ülikoolid igal aastal tuulde miljoneid eurosid, mis tuleneb tudengite suurest väljalangemusest.
Kõrgkoolid lasid läinud õppeaastal tuulde üle 20 miljoni euro
27. juuni 2011, 09:16
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kogu kõrghariduse riiklik rahastamine on suurusjärgus 133 miljonit eurot aastas, millest on lepingu aruannetest lähtudes viimasel õppeaastal ligikaudu 16 protsenti ehk 20,9 miljonit eurot tuulde lennanud.
Riigilt koolitustellimuse kaudu raha saavatest ülikoolidest ja kutsekoolidest läheb kõige enam raha tühja Tallinna Tehnikaülikoolil - üle kaheksa miljoni euro. Tartu Ülikool kirjutab korstnasse üle viie miljoni euro.
Haridusministeeriumi arvestuste järgi on ülikoolide võlg riigi ees tekkinud eelkõige seetõttu, et ülikoolidega on kokku lepitud konkreetsed summad, mille eest kui palju õpetatakse ning lõpetajaid on oluliselt vähem, kui olid kokkulepped. Mõnes valdkonnas on lõpetajaid vaid kolmandik tellitust.
Tehnikaülikoolil suurim võlg
Suureks murelapseks on loodus- ja täppisteadused ning tehnikavaldkonnad, mille efektiivsemaks muutmisel püütakse sisse viia vastavate valdkondade stipendiumid ja luua üldisi populariseerimistegevusi.
Haridusminister Jaak Aaviksoo sõnul on riik 2002. aastast alates tellinud ülikoolidelt lõpetajaid riikliku koolitustellimuse alusel.
«Ülikoolid on selle raha lahkesti vastu võtnud, uhkesti ära kulutanud, aga rehkendus näitab, et 2007. aastast alates on kokku «tootmata» 1,5 miljardi krooni ehk terve aasta jagu lõpetajaid,» rääkis ta.
Tallinna Tehnikaülikoolil tekkis viimasel õppeaastal 8,8 miljoni euro suurune võlg, mis moodustab pea poole tekkinud koguvõlast.
«Tipphetkedel õpib tehnikaülikoolis üle 14 000 üliõpilase, lõpetajaid on igal aastal aga alla 2000,» nentis õppeprorektor Kalle Tammemäe, kelle sõnul on praegune riikliku koolitustellimuse mudel lõplikult lõhki läinud. Eesti süsteemikäsitlust peab ta võrreldes muu maailmaga vääraks ning ütleb, et praegust olukorda võiks pigem võtta õppetunnina ja edasi minna juba tulemuslikumalt.
Ka Tartu Ülikoolis on madalamad efektiivsuse näitajad tehnika, tootmise ja ehituse valdkonnas, kus on vähe õppekavasid ja mille täitmisega on probleem juba vastuvõtul.
«Tuleb tõdeda, et raske on saavutada sajaprotsendilist efektiivsust valdkondades, kus on n-ö traditsiooniliselt suur väljalangemus ja puudub suurem üliõpilaste hulk: näiteks riigieelarveväliste üliõpilaste näol loodus- ja täppisteaduste ning tehnika alal,» lausus Tartu Ülikooli õppeprorektor Martin Hallik.
Vastupidiselt Tallinna Tehnikaülikoolile ja Tartu Ülikoolile täidab Tallinna Ülikool suurtest avalik-õiguslikest ülikoolidest riiklikku koolitustellimust kõige paremini.
«Näiteks loodus- ja täppisteadustes, mis on üks riigi prioriteetidest, täidame bakalaureuseõppes riiklikku koolitustellimust koguni 200 protsendi ulatuses, doktoriõppes 100 protsenti ja vaid magistriõppes 79 protsenti,» sõnas Tallinna Ülikooli õppeprorektor Priit Reiska.
Pealinna ülikooli põhiline puudujääk riikliku koolitustellimuse täitmises tuleb õpetajakoolitusest, kuhu ei ole piisavalt astujaid.
Ministeeriumi kõrghariduse osakonna juhataja Mart Laidmetsa sõnul ei kavatse ministeerium ülikoolidelt võlga sisse nõudma hakata, küll aga arvestatakse puudujääke uute tulemuslepingute sõlmimisel.
«Sõlmime ülikoolidega uut tüüpi kolmeaastased tulemuslepingud, kus võtame arvesse ka varem saavutatud tulemused, otseselt me raha tagasi nõudma ei pea hakkama,» lausus ta.
«Uues süsteemis peame jõudma ka selleni, et lisaks tasuta võimalusele täiskoormusel õppida oleksid stipendiumid edukamatele ja vajaduspõhised õppetoetused kõige kehvemal järjel peredest tudengitele,» lisas Laidmets.
Ministeerium soovib muudatustega jõuda muu hulgas selleni, et tehnikavaldkondades, millel on kohati lõpetajaid isegi alla kolmandiku, võiks ideaalis lõpetada igal aastal keskmiselt 70 protsenti.
Haridusreform peaks augustis jõudma valitsusse ja sügisel riigikokku.