/nginx/o/2008/10/14/83378t1h133c.jpg)
Ametiühingute keskliidu juht Harri Taliga nimetas karjuvaks ülekohtuks tänases Postimehes kirjeldatud juhtumit, kus väikelapse ema päeva pealt suurest ja soliidsest Nordea pangast koondati.
Taliga: Nordea tegi koondatule karjuvat ülekohut
/nginx/o/2016/12/07/6151403t1hee8d.jpg)
19. juuli 2011, 16:54
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Kui seadust rikub ettevõte, kus tööandja ei ole võib-olla keskharidusegagi, võib veel mõista, et ehk on tegu lihtsalt rumala inimesega, kuid Nordea suguse ettevõte puhul on tegu karjuva ülekohtuga,» ütles Taliga.
«Seadusega kõike paika panna ei saa – suhtumine ja hoiak hakkab pihta ikka inimestest ja asutustest,» lisas ta.
Taliga sõnul on suurim probleem see, et tööandjad vallandavad ebaseaduslikult inimesi ja sanktsioonid selle eest on väga väikesed.
«Nähes seda, kuidas riik on töölepingu seaduse kahel esimesel aastal järelevalvet teostanud ja sanktsioone korraldanud, on olukord äärmiselt nutune – kõige suuremaks sanktsiooniks on määratud 4000 krooni, kahe aasta jooksul on karistatud viite tööandjat, väiksemad trahvid olid koguni 600 krooni,» lausus Taliga.
Tema väitel näitab see vaid, kuidas Eesti riik töösuhetega ei tegele. «Riiki ei huvita see, kui räigelt tööandjad seadust rikuvad ja kui inimvaenulikult võib töövaldkonnas käituda, üks Euroopa Liitu kuuluv riik peaks selle peale rohkem mõtlema,» kostis Taliga.
Pevkur: karmistada pole vaja
Täna hommikuses intervjuus Vikerraadiole avaldas sotsiaalminister Hanno Pevkur kiitust tänases Postimehes ilmunud artikli peategelasele Kristile, kes võttis julguse kokku ja pöördus töövaidluskomisjoni ja juristi poole, saades õiguse ja suurema hüvitise.
Küsimuse peale, kas sanktsioone peaks karmistama, vastas minister, et need on juba praegugi väga karmid – kohtul ei ole piiri ees, kui suurt rahalist sanktsiooni määrata. Miinimumpiir on kolm kuud, hüvitisteks võib määrata ka kaksteist kuud.
«Mäletatavasti esitas ametiühingute keskliit oma ettepanekud töölepingu muutmiseks, kuid pean tunnistama, et nad oma muudatuste ettepanekutes töölepingu lõpetamise küsimusi praktiliselt ei käsitlenudki, mis puudutab tööandja vastutuse suurendamist või töötaja tööle ennistamist,» ütles Pevkur.
Ei nõustu ministriga
Taliga sõnul ei rääkinud minister aga oma intervjuus täit tõtt.
«Pevkur tõi välja, nagu poleks ametiühingute keskliit midagi teinud, mis on äärmiselt kahetsusväärne – kevadel esitasime terve paketi ettepanekuid tööseaduse muutmiseks ning esimesel ja tähtsaimal kohal olid ettepanekud karmimate sanktsioonide kohta,» ütles Taliga.
Pevkur sõnas raadiole antud intervjuus ka, et kui töötajad soovivad nõu küsida, saavad nad alati helistada tööinspektsiooni juures töötava tasuta juristi telefonile 640 6000. Maikuus helistati sellele enam kui 6200 korda, juunis tehti 5100 kõnet.
«See näitab selgesti, et inimesed vajavad nõu ja ettepanekud, mis ametiühingute keskliit on teinud, lähtuvad just inimeste muredest ja probleemidest,» lausus omakorda Taliga.
Töötaja - nõrgem pool
Tema sõnul on ka töövaidluskomisjonid sageli tööandja poole kaldu. «Kui töövõtja läheb hüvitist nõudma, hakkab töövaidluskomisjon üldjuhul hüvitisi vähendama, mitte suurendama, kuigi seadus neid selleks ei kohusta,» sõnas Taliga.
Ta märkis, et kuigi töötajal on õigus nõuda hüvitist suurendamise suunas, tehakse seda väga harva, sest sageli ei olda sellest võimalusest teadlik.
Taliga pidas ka oluliseks töökoha ülesütlemise põhjendamist. «See, kui tööandja saadab SMSi, et ära enam homme tööle tule, ei ole normaalne, sest tööandja peab põhjendama, miks ta oma töötaja koondab,» selgitas Taliga.
Tema jutu järgi on ka selliseid variante esinenud, kus tööandja ütleb, et mine esita kaebus töövaidluskomisjoni, küll seal selgitan. «Selline käitumine ei ole 21. sajandil normaalne,» lisas ta.
Pevkur, kelle sõnul on sanktsioonid juba piisavalt karmid, toob olulisema poolena välja selle, et tööandjate kultuur peaks muutuma, üht või teist sanktsiooni karmistades ei pruugi inimene seaduskuulekamaks muutuda. Pevkur rõhutas ka seda, et töötaja peab ise oma õiguste eest seisma.
Tänane Postimees kirjutas, et pooleteiseaastase poja ema Kristi enesehinnang on madalam kui kunagi varem, sest endine tööandja otsustas temast seadusi eirates lahti saada ja naine pidi otsima õigust töövaidluskomisjonist. Selgus ka, et tegu pole ainulaadse juhtumiga - üha enam üritavad tööandjad inimestest lihtsalt, ka seadust rikkudes vabaneda.