Eesti elanike rahulolu oma eluga jääb Euroopa Liidu keskmisest allapoole, selgus kolmapäeval Brüsselis avaldatud uuringu tulemustest.
Eestlased on oma eluga ELi keskmisest vähem rahul
19. november 2008, 22:38
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kui Euroopa Liidu 27 liikmesriigi elanike keskmine eluga rahuolu tase oli 10-astmelisel skaalal 7 palli, siis eestlased hindasid oma rahuolu keskmiselt 6,7 palliga. Skaalal tähendas hinne 10 väga suurt rahulolu ja hinne 1 väga suurt rahuolematust.
ELi keskmisele jäi alla ka eestlaste õnnelikkuse indeks. Vastates küsimusele, kui õnnelikud nad kõiki asjaolusid arvestades on, hindasid ühenduse elanikud oma õnnelikkuse tasemeks 7,5 palli, samas kui Eestis oli see 7,4 palli.
Euroopa Liidu keskmisest kõrgemad on rahuolu ja õnnelikkuse näitajad ühenduse rikkamate, enne 2004. aastat liitunud riikide seas, kus oli eluga rahuolu 7,2 ja õnnelikkuse tase 7,6 palli. Keskmiselt vaesemates, pärast 2004. aastat liitunud 12 riigis on samad näitajad 6,5 ja 7,2 palli.
Samas on Eesti näitarvud kõrgemad kui Leedus ja Lätis, kus eluga rahuolu on vastavalt 6,3 ja 6,0 ning õnnelikkuse tase 7,3 ja 6,8 palli. Euroopa Liidu kõrgeimad näitajad on Taanis (eluga rahuolu 8,5 ja õnnelikkus 8,3 palli), Rootsis (8,3 ja 8,2) ning Soomes (8,2 ja 8,3 palli).
Uuringu korraldanud Euroopa elu- ja töötingimuste parandamise fond kogus analüüsiks vajalikud andmed eelmise aasta lõpus ja selle aasta algul. Fondi lühikeses kokkuvõttes uuringust märgitakse, et ehkki üldiselt on eurooplased oma eluga rahul, kõigub rahuolu tase nii riikide vahel kui ka riikide sees märgatavalt.
«Erinevused eluga rahuolus ja suhtumises tulevikku toovad esile olulise ebavõrdsuse eurooplaste elutingimustes,» ütles fondi direktor Jorma Karppinen. Ta rõhutas, et eriti suured on sotsiaalsetest ja vanuselistest teguritest tingitud erinevused endistes sotsialistlikes riikides, kus väiksema sissetulekuga või vanemad inimesed hindavad oma heaolu märksa madalamalt.
Järjekorras juba teise Euroopa elukvaliteedi uuringu põhjalikum raport avaldatakse tuleva aasta märtsis.