Esimest korda jäi valimiste järel võimule vana valitsus, seega sai jätkata varasemat tööd, tõdes IRLi kuuluv haridus- ja teadusminister Jaak Aaviksoo.
Aaviksoo: valitsuse ader oli juba vaol
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Sel valitsusel oli «ader juba vaol» ja vaja oli vaid siht koalitsioonileppe lubadustele seada. Seda on ka tehtud - kõige silmapaitsvamalt kodude maamaksu kaotamisega,» kirjeldas IRLi kuuluv minister praeguse valitsuse algust.
Ta tõi välja, et kõik varasemad valitsused on pidanud alustama puhtalt lehelt ning seetõttu vajanud sadat kriitikavaba päeva.
Enda valitsusalas nimetas Aaviksoo saja päeva jooksul saavutatust kõrgharidusreformi aluste kokkuleppimist. Praegu on kõrgharidusreformi seaduseelnõu kooskõlastusringil ning minister kinnitas, et tasuta kõrghariduse lubadus täidetakse.
«Heameel on ka selle üle, et gümnaasiumide üleminek eestikeelsele õppele edeneb tänu tihedale suhtlusele koolidega,» lisas minister.
Aaviksoo sõnul valmistab talle jätkuvalt meelehärmi segadus Tallinna koolidega. Tema hinnangul ei saa ministeerium Tallinna koolidesse sisseastumist korraldada ning vead tuleb parandada seaduse tasandil parlamendis.
«Tibusid loetakse sügisel ja tegelikud tulemused selguvad ikka pikema aja jooksul kui 100 päeva,» ei tahtnud Aaviksoo veel kedagi kaasministritest esile tõsta.
Valitsuse ja kogu riigi saavutustena nimetas ta Liibanoni pantvangikriisi edukat lahendamist ja Euroopa majandusele eeskujuks olemist.
«Pantvangikriisi lahendus tõestas, et Eesti riik ja valitsus toimivad hästi ka kõige kriitilisematel hetkedel - see on tunnustus meie ametkondade ja riigi rahvusvahelise koostöö võimekusele. Eelkõige muidugi välis-, sise- ja kaitseministeeriumi valitsemisalas,» rõhutas Aaviksoo.
Oluliseks pidas ta ka Eesti käitumist euroliidu liikmena, sest ministri hinnangul on euro stabiilsus meie tuleviku seisukohalt keskse tähendusega. Tema sõnul on Eesti käitunud vastutustundlikult kogu euroliidu stabiilse tuleviku suhtes ning samal ajal olnud nõudlik kriisis olevate riikide käitumise suhtes.