Käesoleva aasta esimese kuue kuuga registreeriti Eestis 20 600 kuritegu, mis on 14 protsenti vähem kui mullu samal perioodil.
Poole aastaga registreeriti 20 600 kuritegu
22. juuli 2011, 12:43
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kuritegude vähenemine toimunud peamiselt varavastaste kuritegude arvelt, selgub justiitsministeeriumi värskest kriminaalstatistika ülevaatest.
Varguste arv langes võrreldes mullusega 2661 võrra ehk 22 protsenti, kelmusi registreeriti 400 võrra ehk 30 protsenti vähem ning röövimiste arv langes 61 võrra ehk 20 protsenti.
«Kui röövimiste taseme vähenemine Eestis on juba mitu aastat kestnud kindel trend, mis viitab selgelt sellele, et meie tänavad muutuvad nii elanike kui külaliste jaoks üha turvalisemaks, siis varguste ja kelmuste puhul on sedavõrd suur langus positiivne üllatus, mille puhul saame praegu vaid loota, et sama trend püsib ka edaspidi,» sõnas justiitsminister Kristen Michal.
Justiitsministeeriumi kriminaalpoliitika analüüsi talituse nõuniku Jako Salla sõnul on varguste arv vähenenud nii nende kuritegude puhul, mis puudutavad otseselt elanikke, nagu vargused sõidukitest ja eluruumidest kui ka nende kuritegude puhul, mis on toime pandud näiteks kaubandusettevõtetes.
«Poevarguste arv sõltub suhteliselt väiksest inimeste hulgast, kes on aga oma püüdluses poest kauba eest maksmata minema kõndida väga järjekindlad. Kui mingil põhjusel teatud hulk süstemaatilisi vargaid sellest tegevusest kõrvale jääb, avaldub see kohe ka kriminaalstatistikas,» selgitas Salla.
Kehalise väärkohtlemise juhtumite arv aga on pärast mitmeaastast langust taas kasvama hakanud. Neid juhtumeid registreeriti kuue kuuga 2299 ehk seitse protsenti enam kui mullu.
Raskete isikuvastaste kuritegude arv pole oluliselt muutunud, tapmisi ja mõrvu registreeriti kuue kuuga 47, mis on kolme võrra rohkem kui mullu samal perioodil.
«Uus kasvav trend ilmneb Salla sõnul aga ähvarduste registreerimise puhul, neid menetlusi on poole aastaga alustatud 316, mis on 96 võrra rohkem kui mullu ning see kasv on tulnud eelkõige Tartu ja Tallinna kuritegude arvelt.
Salla lisas, et kuritegu, mille osas kriminaalmenetlus alustatakse, peab sisaldama ähvardamist tapmise, tervisekahjustuse tekitamise, olulises ulatuses vara rikkumise või hävitamisega. «Need juhtumid on praegu kriminaalstatistikas tugevasti alaesindatud, kuna ilmselt inimeste teadlikkus sellest, et tegu on kuriteoga, on madal,» märkis ta.
Joobes juhtide arv, kes tabati roolist keskmises või raskes joobes ning keda seetõttu karistatakse kriminaalkorras, kasvas eelmise aastaga võrreldes kuus protsenti. Jako Salla sõnul on kasvanud ka kerges joobes tabatud juhtide arv, keda karistatakse väärteokorras, kuid arvestada tuleb sellega, et suurem tõenäosus vahele jääda on siiski raskemas joobes sõidukijuhtidel.
Kuritegude tase 10000 elaniku kohta on maakondade lõikes endiselt kõige kõrgem Ida-Virumaal ja Harjumaal. Võrreldes teiste maakondadega on kuritegevuse tase märksa madalam aga Hiiu-, Saare-, Viljandi- ja Järvamaal.
Võrreldes 2010. aasta I poolaastaga vähenes kuritegude arv kümnes maakonnas ning kasvas vähesel määral viies maakonnas.