Riigiportaal eesti.ee avalikustab sügiseks uuenduse, mis lisab mitmeid uusi funktsioone ning muudab inimeste ja riigi suhtlemise loogilisemaks ja mugavamaks.
Uuendatud Eesti.ee võimaldab inimestel riigiga lihtsamalt suhelda
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Uuendatud ja vana riigiportaali peamine erinevus on kasutusmugavuses. Trinidadi abiga tegime põhjaliku kasutatavuse analüüsi koos reaalsete kasutajatestidega,» selgitas Riigi Infosüsteemi Ameti eesti.ee osakonna juhataja Aarne Seppel. «Ja loomulikult on uuendatud eesti.ee väga palju ilusam.»
Riigiportaali uus versioon tehakse avalikuks sügiseks, misjärel püütakse paari kuu jooksul püsikasutajate ja koostööpartneritega portaalist leida ja kõrvaldada «lastehaigused» ja näpuvead. Selle perioodi jooksul on paralleelselt võimalik kasutada ka praegust eesti.ee versiooni. Oktoobris-novembris plaanitakse teavituskampaaniat ning selleks ajaks peaks portaal olema sama töökindel kui praegune.
«Hetke, mil portaal valmis saab ja riiulisse läheb, pole olemas. Erinevad arendused on alati plaanimisel või tegemisel,» rõhutas Seppel.
Ta ennustas, et riigiportaali kasutuses suurt hüpet ei tule, vaid jätkub rahulikus joones tõus. Praegu külastab eesti.ee-d umbes 8000 kuni 10 000 unikaalset kasutajat tööpäevas ja 30-40 000 kuus.
Eesti.ee uuendus läks maksma vanas vääringus 2,2 miljonit krooni. Töö telliti Webmedialt, kes kasutas allhankijana Moniti abi ning selleks kulus üle poole aasta.
«Kalliks teevad portaali suutlikus üle X-Tee suhelda, erinevad moodulid ja süsteemid, tehnilised klotsikesed, mis silma ei paista,» rääkis Seppel. Hanget ei muutnud odavamaks ka vajadus tagada portaali töökindlus, selle tehniline keerukus ning maht. Portaalis on ligi 1000 erinevat artiklit, neist 600 kodanikele, ülejäänud ametnikele ja ettevõtjatele. Eesti.ee-ga on seotud ka 300-400 e-teenust.
Uued funktsioonid ja võimalused
Seppeli sõnul ei ole tegemist täiesti uue portaaliga, seda võiks nimetada pigem uuenduseks. Sisu ja teenused on üldjuhul samad, kuid muutunud on kujundus ja menüüdes liikumise loogika.
Jätkuvalt töötavad teavitused, mille abil saab inimene enda meilile või mobiiltelefonile tellida meeldetuletuse näiteks juhilubade kehtivuse lõppemisest või tuludeklaratsiooni esitamise tähtaja lähenemisest.
Portaali uues versioonis on mõeldud ka vaegnägijatele ning teistele puuetega inimestele. Uuendatud portaal vastab WCAG 2.0 AA standardile, mis on rahvusvaheliselt tunnustatud nõuete süsteem, et veebid oleksid puuetega inimestele kättesaadavad.
«See ei puuduta ainult vaegnägijaid, vaid kõiki puuetega inimesi. Näiteks bännerid ei tohi vilkuda väga kiiresti, sest see võib epileptikutel haigushoo põhjustada, erinevad nupud ei tohi asuda väga lähestikku, sest värisevate kätega inimene ei suuda neid vajutada,» selgitas Seppel. Ta rõhutas, et sellele standardile vastavaid veebilehti on Eestis kümmekond ning ka mujal Euroopas on neid vähe.
Vanas riigiportaalis polnud tema hinnangul korralikku sisulist otsingut. Uus otsing tunneb ära märksõnad ning järjestab tulemused tähtsuse järjekorras.
Täiesti uues on eesti.ee portaalis rubriik minu asjad.
Minu dokumendid koondab kokku kõik dokumendid, mis inimene ja ametnikud omavahel vahetanud on. Lisaks saab selle abil digiallkirjastada dokumente ning neid teiste inimestega jagada või ühiskasutusse anda. See võimalus on eriti kasulik ettevõtjatele või MTÜ juhatuse liikmetele, kes saavad nii erinevaid protokolle ja otsuseid kinnitada, ilma füüsiliselt samas kohas viibimata.
Minu dokumentide keskkonnas saab inimene saata dokumendid otse omavalitsuse või asutuse dokumendiregistrisse, kus need automaatselt registreeritakse ning hakkab jooksma aeg, mille jooksul võimuesindajad vastama peavad.
Säilitada saab keskkonnas kuni 10 Mb suuruseid faile, korraga säilitatavate dokumentide arvu pole piirama hakatud. Dokumendid säilitatakse vähemalt aasta pärast viimast muudatust.
Portaali uuenduse arendamisele eelnes põhjalik kasutatavuse analüüs. Näiteks on uues versioonis seetõttu suurendatud sisu hulka, mida näeb ilma sisselogimata. Teenuseid ja infot näevad kõik lehe külastajad, et enne sisselogimist veenduda, et tegemist on õige asjaga.
«Sisselogimine on inimeste jaoks valulik koht. Oleme selle hetke võimalikult kaugele viia üritanud,» rääkis Seppel.
Tema hinnangul peaks portaali uuendus katma kogu inimese eluks vajaliku riigiga suhtlemise. Kui veel midagi puudu on, siis lisatakse see juurde, kui asutused või inimesed soovi avaldavad. Kasutajad saavad vajalikku otsida nii kontaktandmete, pakutavate teenuste kui ka teemade alusel. Iga artikli kõrval on näha sellega seotud õigusaktid, e-teenused, asutused ja viited.
Riigiportaali saab kasutada ka vene ja inglise keeles. «Mõlemad on ideaalist veel kaugel,» tunnistas Seppel. Tema sõnul on inglise keeles hästi kasutatav ettevõtjaile mõeldud osa, sest seda soovis ja toetas rahaliselt Euroopa Liit. Venekeelse osa laiendamine seisab aja- ja rahapuuduse taga.
Kõik vajalik ühest kohast
Praegu on Eestis umbes 300 riigiasutust ning üle 220 kohaliku omavalitsuse, neist igaühel on seaduste nõudel oma kodulehekülg. Eesti.ee teabevärava idee on selles, et kõik Eesti elanikud ning väike- ja keskmise suurusega ettevõtjad saaksid riigiga suhelda ühest kohast. Nii ei pea inimesed pead vaevama sellega, kust vajalikku infot leida või milline amet või osakond mõne teemaga tegeleb. Eesti.ee portaalis on olemas info nii kohustuste nagu maksud, nõuded, registreeringud ning õigused ja vabadused nagu toetused.
Seppel rõhutas, et RIA-le kuulub vaid riigiportaali keskkond ja infrastruktuur, info omanikud on riigiasutused. Viimased vastutavad ka selle eest, et info oleks alati võimalikult täpne ja uuendatud.
«Koostöö sujub eri asutustega erinevalt. Tuleb sisse viia mõtteviisi muutus, et ametnikud hoomaksid, et info on nende oma. Meie keskkond, nende info,» selgitas Seppel.
Ametite ja omavalitsuste info peaks olema masinloetaval kujul, et teised süsteemid neid automaatselt kasutada saaks. Seppeli sõnul paraneb olukord selles vallas iga aastaga tasapisi.
Tulevikus veelgi mugavam
Riigiportaal sai selle aasta veebruaris üheksa aastaseks. Eesti.ee aadressil asunud lehe nimi ja välimus on aastate jooksul korduvalt muutunud, kuid eesmärk on jäänud samaks – pakkuda inimestele teavat, kuidas riigiga suhelda ning võimalusi seda kohe e-teenuste vahendusel teha.
«Arendamine oli varem sisust olulisem, sisutöö polnud süsteemne,» kirjeldas Seppel riigiportaali varasemate versioonide loomist. Nüüd on tema sõnul esikohal just kasutusmugavus ja sisuline pool.
Tulevikuplaanides on mobiilsetele seadmetele orienteeritud portaali loomine. Seda saaks kasutada läbi nutitelefonide ja tahvelarvutite. Selline plaan kirjutati sisse ka valitsuse tegevusprogrammi.
«Sisu kuvamine ilusti loetavalt ei ole väga keeruline, kuid teenuste ja personaalse keskkonna loomine saab ilmselt keerulisem olema,» märkis Seppel.
Ettevõtjate elu peaks tulevikus palju lihtsamaks muutma erinevate ettevõtlusega seotud registrite liidestamine eesti.ee-ga.
Seppeli sõnul on tulevikusihiks nutikad asukohateenused, osade toimingute automaatsus ning erinevate registrite suurem omavaheline integreeritus. Ta tõi näite, et kui perel sünnib laps, siis võiks haigla saata oma andmed ka rahvastikuregistrisse, värsked vanemad saaks portaalis lapsele nime panna ning elukoharegistri kaudu pakutaks neile võimalust juba kohalikus lasteaias koht reserveerida.
«Praegu on see veel tulevikumuusika aga tegelikult on taolisi võimalusi küll ja rohkem,» sõnas Seppel.