Õiguskantsler koolijuhtidele trahvimisõigust ei annaks

Kas koolijuht võib korda rikkunud õpilast rahatrahviga karistada või vaid nurka tegude üle järele mõtlema saata, tekitab jätkuvalt vastakaid arvamusi. Foto: Corbis / Scanpix

Õiguskantsler Indrek Teder ei toeta koolijuhtidele trahvimisõiguse andmist, sest see läheb vastuollu laste õiguste konventsiooniga. Samuti ei ole koolijuhid lapsi karistades Tederi hinnangul erapooletud.

Kuigi haridusministeerium soovib seadust muutes anda koolijuhtidele õiguse määrata väärteokaristusi oma kooli õpilasele, võib see muudatus viia õiguskantsleri hinnangul võimalikule laste õiguste rikkumisteni, selgub õiguskantsleri kirjast justiitsministrile.

Koolidirektori erapooletus

Teder viitab oma kirjas sellele, et ÜRO laste õiguste konventsiooni kohaselt tuleb laste õiguserikkumise asjade lahendamisel igal juhul tagada aus ja erapooletu menetlus ning kaitsja osavõtt.

Ta toob näite, et kehtiva seaduse järgi peab kohtuvälisest menetlejast ametnik end taandama, kui ta ei saa mõnel põhjusel olla erapooletu.

Samas omab koolijuht otsest infot iga õpilase, sealhulgas tema õppeedukuse, perekondliku olukorra jms kohta. Õiguskantsler leiab, et koolijuht teab infot, mis omakorda välistab tema erapooletuse.

«Haridusasutuses ei ole võimalik tagada väärteoasja objektiivset menetlemist olukorras, kus koolijuhil lasub ka väärteoprotokolli koostamine ning kus suur osa õpilast süüstavatest tõenditest võivad olla kas loodud või kogutud sama koolijuhi poolt, näiteks olukorras, kus õpilast soovitakse karistada direktori solvamise pärast,» kinnitas Teder.

Küsitavused ministeeriumi ettepanekus

Haridusministeeriumi ettepanekus ei ole Tederi hinnangul määratletud, milliseid rikkumisi võib koolijuht muudatuse jõustudes menetleda ning kuidas selle õiguse andmine direktorile tagaks väärtegude kiirema ja tõhusama menetlemise.

Õiguskantsleri sõnul on võimalik vaid kaudselt järeldada, et koolijuhile väärteomenetluses kohtuvälise menetleja rolli andmine peaks omama koolis üldpreventiivset rolli. Selle meetme rakendamine on aga Tederi hinnangul sobimatu ja vastuolus lapse õiguste konventsiooniga ning selle alusel antud ÜRO juhiste ja reeglitega.

«Lapsed ei ole küpsed isiksused ning neil võib puududa adekvaatne arusaam oma teo õigusvastasusest või sellele järgnevast karistusest; seega on vaieldav, kas üldpreventiivne meede nende suhtes üldse toimet omaks,» leiab Teder.

Keelav kohtulahend

Õiguskantsler viitab ka riigikohtu lahendile, mille kohaselt ei ole karistusvõimu teostamine samastatav avaliku võimu teostamisega. «Kooli direktor on kohaliku omavalitsuse hallatava asutuse töölepinguline töötaja. Töölepingulisele töötajale ei saa delegeerida riigivõimu tuumikfunktsiooni kuuluvat karistusvõimu teostamise ülesannet,» kinnitab Teder.