/nginx/o/2011/05/12/578706t1h5889.jpg)
Haridusminister Jaak Aaviksoo sõnas rektorite nõukogu kõrgharidusreformi teemalisele kirjale vastates, et tudengi õppekulude osalise hüvitamise erandid jäävad koolide endi otsustada.
Aaviksoo: õppekulude hüvitamise erandid jäägu ülikoolide otsustada
/nginx/o/2017/02/09/6323455t1h0c72.png)
4. august 2011, 23:45
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Haridus- ja teadusministri Jaak Aaviksoo välja pakutud kõrgharidusreformi keskne nõue on, et tasuta saavad õppida need tudengid, kes igas semestris täidavad sajaprotsendiliselt õppekava. Rektorite nõukogu leidis, et see nõue on mitmeti problemaatiline, näiteks eelnõus toodud semestri definitsioon ei võimaldada arvestada suviseid sooritusi nagu välipraktikad, intensiivkursused ja suveülikoolid.
«Selle regulatsiooni eesmärgiks on tagada seaduse tasemel kindlustunne kõigile tõepoolest võimekatele ja tõepoolest edukatele üliõpilastele, et nende õpingud on tõepoolest tasuta. Selles ongi ju kogu reformi tegelik mõte!» kirjutas Aaviksoo.
«Eelnev ei tähenda, et kõigilt teistelt tuleb nõuda õppekulude osalist hüvitamist ja Teie kirjas on osundatud erandite ja paindlikkuse vajadusele. Nõus, aga selle otsuse langetamine on teadlikult jäetud ülikoolide pädevusse – just seal on olemas teadmine tegelikest vajadustest ja mõistlikust regulatsioonist ning piisav paindlikkus erandolukordade lahendamiseks,» lisas Aaviksoo.
See eeldab haridusministri hinnangul selgeid ja kõigile üliõpilastele võrdseid reegleid, ent võimalik peaks olema nii osalise hüvitamise määra kui ka tingimuste diferentseerimine võttes arvesse õpitulemusi, õppekava erisusi või muid olulisi aspekte.
Lisaks kinnitas Aaviksoo kirjas, et haridusministeerium on valmis esitama vajaduspõhiste õppetoetuste ja stipendiumide tervikliku süsteemi alused avalikuks aruteluks lähinädalatel.
Ülikoolide tegevustoetuse põhise rahastamise osas kirjutas Aaviksoo, et loodab nende aluste väljatöötamisel ülikoolide endi ettepanekutele. «Toetan ise tegevustoetuste tugevat sõltuvust just õppetöö kvaliteedinäitajatest. Samas oleksin ettevaatlik formaliseeritud kvantitatiivsete näitajate liigse ja jäiga kasutuse suhtes – nagu elu õpetab, võib see viia formaalsete näitajate kunstliku tagaajamiseni selle asemel, et keskenduda õppetöö sisulisele poolele,» kirjutas Aaviksoo.
«Ühtlasi on ministeeriumis kaalumisel võimalus kinnitada avalike ülikoolide tulemuslepingu tingimused valitsuse tasemel tagamaks ühelt poolt erinevate ametkondade huvide arvestamine ja teiselt poolt suurem sõltumatus ühe ministri võimalikest eelistustest,» lisas haridusminister.
Eesti suuremate ülikoolide rektoreid koondav rektorite nõukogu esitas 25. juulil seisukohad ja ettepanekud kõrgharidusreformi lähtekohade kohta ning nentis, et eelnõus ei ole arvesse võetud ettepanekuid õppekava sajaprotsendilise täitmise nõudest loobumise ja tulemuslikkuse arvestamise perioodi pikkuse kohta, samuti küsimusi rahvusvahelistumise osas.