Iga dalai-laama sõna võetakse erilisena – peale selle, et tema öeldus on inimlik ja poliitiline tarkus, tulevad need sõnad pühamehe suust, leiab täna Tiibeti vaimse liidri dalai-laama Tenzin Gyatsoga kohtunud Budismi Instituudi nõukogu liige Peeter Vähi.
«Kui ka näiteks paavst räägib, siis sellel on ju suurem väärtus kui mõne parlamendiliikme öeldul,» lisas Vähi Postimees.ee’le.
Eesti budistlike koguduste liikmed ja Tiibeti toetajad kogunesid täna Radisson Blu konverentsikeskusesse, kus toimus kohtumine dalai-laamaga. Konverentsisaal oli inimestest pungil ning heatujuline dalai-laama vastas erinevatele saalist tulnud küsimustele.
Vähi rääkis, et dalai-laama põhisõnum on juba aastaid olnud küllaltki sarnane ning nii oli see ka täna – kõige olulisemaks peab Tema Pühadus kaastunde arendamist kõikide elusolendite suhtes.
Ta osutas, et saalis viibinud inimesed esitasid ka provokatiivseid küsimusi – nii oli tuntud huvi, kas enne Hiina sissetungi Tiibetisse oli viimasel suhteid natsi-Saksamaaga. «Ta muidugi vastas, et need on kuulujutud.»
Mõistagi küsiti ka dalai-laama otsuse kohta astuda tagasi Tiibeti rahva poliitilise liidri rollist.
Tema Pühadus tuletas meelde, et dalai-laamad ei ole mitte alati olnud ka poliitilised liidrid, nimelt esimesed dalai-laamad olid vaid vaimulikud juhid. Dalai-laama hinnangul on demokraatia õigeim riigi valitsemise viis tänapäeval ning ta leiab, et tiibetlastel peab olema õigus valida endale neljaks-viieks aastaks liider.
Riigijuhtide poliitilised kaalutlused
Vähi jaoks oli tänane neljas kord dalai-laamat näha. Esimest korda nägi ta dalai-laamat silmast silma 1980ndatel aastatel Moskvas, hiljem aga 1991. ja 2001. aastal Eestis.
Et dalai-laama just kümneaastaste intervallidega Eestit külastab, ei ole Vähi sõnul niimoodi planeeritud olnud. «Oleme ise ka sellele kümneaastasele intervallile mõelnud, aga see ei ole mingi printsiip, vaid võimaluste kokkulangevus.»
Vähi jaoks on dalai-laama nägemine kasvõi eemalt väga oluline – nii lükkas ta veidi edasi ka oma sõidu tööreisidele Riiga ja Pariisi, et saaks kindlasti Tema Pühadust näha.
Küsimusele, mida arvata sellest, et osa Eesti riigijuhte ei ole valmis dalai-laamaga ametlikult kohtuma, vastas Vähi: «Loomulikult mina budistina ja ka eestlasena, kellel on mõnevõrra olnud sarnane saatus tiibetlastega, ei kiida seda heaks.»
Samas mõistab ta poliitikute kaalutlusi. «Seda ei ole ju raske arvata, miks see nii on. Suurele Hiinale ei meeldi see ja eks meie poliitikud jagunevad lihtsalt kaheks, kellest ühed arvavad, et on väga oluline hästi läbi saada maailma ühe võimsama riigiga, ja sellele tuuakse ohvriks sümboolne austusavaldus Tema Pühadusele dalai-laamale.»