Aaviksoo: tülli ei pööranud me rektoritega üheski küsimuses

Merje Pors
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Haridus- ja teadusminister Jaak Aaviksoo
Haridus- ja teadusminister Jaak Aaviksoo Foto: Margus Ansu

Haridus- ja teadusminister Jaak Aaviksoo arutas täna Rektorite Nõukoguga kavandatava kõrgharidusreformi sõlmküsimusi. Aaviksoo sõnul jõuti rektoritega läbi arutada terve rida probleeme ning tülli ei pööratud üheski küsimuses.

«Lõppkokkuvõttes on põhisõnum selles, et me peaksime ka reformiga edasi minema ja esitama selle riigikogule. Põhimõttelisi eriarvamusi ei jäänud,» ütles minister Postimees.ee’le.

Ilmselt tudengeid üheks enam paeluvaks küsimuseks tasuta kõrghariduse puhul on täiskoormuse nõude täitmine.   

«Sajaprotsendiline (30 EAPd) õppekava täitmise nõue igal semestril vähendab õppetöö paindlikkust ning seab surve alla õppe kvaliteedi. Üliõpilaste edasijõudmise tulemuslikkust tuleks arvestada õppeaasta, mitte semestri lõikes,» leidis Rektorite Nõukogu. Aaviksoo ütles, et ta jääb endiselt arusaamisele, mille kohaselt tuleb õppida täiskoormusel. «Ilmselt on kompromiss selles, et 100 protsenti ei pea olema igal semestril, vaid kumulatiivselt: näiteks ühel semestril on 35 ainepunkti ja teisel 25,» selgitas Aaviksoo.

Lisaks ei pea tudengid kartma, nagu nad peaksid oma õpingud täismahus hüvitama, kui neil jääb üks punkt sajaprotsendilisest koormusest puudu. «Siin jääb otsustusõigus siiski ülikoolidele ja ma väga toetan seda lähenemist, et kui täiskoormusest jääb vähe puudu, siis peab ka hüvitamismäär olema tagasihoidlikum,» täpsustas minister. «Päris nii ei ole, et kui üks punkt puudu jääb, siis visatakse külma vette ja kästakse kõik kinni maksta.»

Rektorid pidasid väga oluliseks, et üheaegselt reformi läbiviimisega peab rakenduma ka vajaduspõhine tudengite toetussüsteem nende toimetuleku tagamiseks.

«Kui me soovime üliõpilaste käest nõuda täiskoormust, siis peame me neid vajadusel suutma riigi poolt toetada,» nõustus minister. «Siin tuleb lahendusi otsida ja ma ise usun, et suudan oma kolleege valitsuses veenda selle üheaegsuse vajaduses.» Veel ei ole selge, millal ja kellele toetussüsteem rakenduks – kas kõikidele tudengitele või ainult neile, kes pärast reformi läbiviimist õpinguid alustavad.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles