Reformierakonda kuuluv keskkonnaminister Keit Pentus peab keskkonnalast koostööd Venemaaga heaks ja toob edukate näidetena ühise lähenemise kalapüügikvootidele Peipsi järvel ning teadlaste koostöö.
Keskkonnaminister Pentus hindab Eesti-Vene keskkonnakoostööd edukaks
18. august 2011, 23:46
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Näiteks püügikvootide jagamine on üsna hästi toimunud ka sellel aastal,» ütles Pentus BNSile antud intervjuus. «Kui ühel poolel on üks kvoot täis püütud, siis neid kvoote omavahel vahetatakse. See aitab kaasa näiteks sellele, et Eesti pool ei peaks liiga vara püüki Peipsil lõpetama.»
Otsest püügikvootide täpset täitmist ja neist kinnipidamist Eesti ja Venemaa võimud kontrollida ei saa.
«Me peame usaldama neid andmeid, mis meil endil on ja mida meile esitatakse. Seda võimalust, et me igale Vene poole peal tegutsevale kalapaadile inimese juurde paneme, et ta igapäevaselt kontrolliks, kas kõik esitatud andmed vastaksid tõele, me ju teha ei saa,» sõnas Pentus.
«Eks selle üle on ka maadejagamist olnud, vaidlusi on nii ametnike tasandil kui ka igapäevasel tasandil. Eks taolised vaidlused jäävadki, aga tuleb usaldada, et mõlema poole andmed on korrektsed,» lisas keskkonnaminister.
Pentus kinnitas, et keskkonnaalane koostöö Eesti ja Venemaa vahel lähtub hästi ka teadlaste koostöös, näiteks ühisekspeditsioonide korraldamises Peipsi järve seisundi uurimiseks.
«Pikka aega oli mure, et Vene pool võttis eraldi veeproove ja me tegelikult ei saanud teada, kust nad täpselt neid proove võtsid ja kuidas nad neid analüüsisid. Eesti pool võttis proove eraldi, võibolla sai hoopis teised tulemused,» rääkis keskkonnaminister.
«Nüüd on see pinge maha võetud ja käiakse koos ühistel ekspeditsioonidel, võetakse koos proove ja siis tulevad ka võrreldavad tulemused,» lisas Pentus.