Pedagoog Agnes Ümariku sõnul on Eesti taasiseseisvumise õpetamine iga ajalooõpetaja südameasi ja vähemalt tema õpilased peaksid kooli lõpetades seda kindlasti teadma.
Õpetaja: 20. augusti sündmuste õpetamine on iga ajalooõpetaja südameasi
20. august 2011, 14:00
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Minu põhimõte on selline, kui ma gümnaasiumis õpetan, siis Eesti Vabariigi teke ja taasiseseisvumine/../, kui gümnasist selles eksib, siis kontrolltöö tuleb uuesti teha. Ma võin käe südamele panna, aga kui nad kooli lõpetavad, siis need kaks kuupäeva peaks olema neil pealuu sees,» rääkis Viljandi Carl Robert Jakobsoni gümnaasiumi ajalooõpetaja Agnes Ümarik. «See käib minu au pihta,» lisas ta.
Õpetaja sõnul on Eesti taasiseseisvumine ajalooõpetajate jaoks väga tähtis teema. «Ma usun, et iga ajalooõpetaja südameasi on see teema selgeks teha,» kinnitas ta.
Praeguse õppekava kohaselt õpitakse Eesti taasiseseisvumist gümnaasiumis kahel aastal ning iga aasta on see teema ka riiklikul ajalooeksamil sees. Küsimusele, kas seda perioodi tuleks äkki senisest põhjalikumalt käsitleda, vastas Ümarik: «Kas te teate, kui hakata võtma, siis igal kuupäeval on Eesti või maailma ajaloos midagi toimunud».
Õpetaja sõnul alustab ta taasiseseisvumise õpetamist Eesti Vabariigi taastamise majanduslike, poliitiliste ja kultuuriliste eelduste tutvustamisega. «Sellega hakkan ma pihta 1986. aastast ja mul on hea neid võrrelda 1918. aastaga,» selgitas ta.
Ajalooõpetaja kinnitusel on 1991. aasta sündmusi väga hea õpetada, kuna selle kohta on olemas palju dokumente ning ka mitu head filmi, nagu näiteks «Laulev revolutsioon» ja «Nõukogude Liidu lagunemine». «Ka saab anda situatsioonülesandeid, kuidas sina oleksid käitunud, mida oleksid teinud, kas oleksid seisnud telemaja ees,» lisas ta.